järelejäre|leR(-lleVNg, järä-Jõh) eP(järäläVJg; järäleMärVig) I.adv(koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1.(ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes; ka fig`uotan, et ta tuleb järele, `lähmä ühes; kuer `õtsib jänisse `jälgi ajab `jälgi `müödä järeleLüg; `jõudis järele `tääleMar; minge `peale ees, ma saan järele küllMär; peiu poisid tuld puari `kaupa järeleJuu; tulekera old ies ja teene järeleVMr; `võt́sid ühe silmanduse `lõnga, panid nõelale järeleSim; veab `jalgu järeleIis; kedä `surnu igätsemä, si̬i̬ minemä ruttu järeleKod; kas viisin ise [toidu] järele ehk `saat́sin lapsegaPal; tüdrukud piavad poestele tegema karva kakku, et siss piavad poesid järele `käimaÄks; tuli tegi `puhta töö, ja `koergi ei `aukund järelePlt 2.(ajaliselt) a.taga, taha, maas, maha `kuida ne (kellad) järele `jäävädKuu; kell on järele ~ järelTür; kell jäeb järeleKJn || ettenähtust hiljem teeb näid kruanu`päävi järeleKodb.lisaks, lõpetuseks siis oĺli kaks `päeva `pulma `peetud. siis kolmas päe `peeti järeleSJn 3.alles, säilinud; elus mittu ja mittu `aastad on [pojalt] kiri tulematta, ma ei `tiagi kas on järele või on `otsasHlj; isa suri `vällä, tämä jäi kahe ja `puole `aastane järeleVNg; jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappeldaLüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järeleJõh; arm o järele jäänMuh; `Kerssalu jäi koa järele (so ei purustatud sõjas) HMd; [mõisnik] jät́tis ta `seia `Aabrama koha `peale järeleHJn; ema suri neĺla`kümne `seitsme `aastaselt, ma jäin järele kaheteist`kümne `aastaseksAnn; siin Kõnnu mõisagi taga oli `enne tiik ja eks ta ole `paergagi järele; kaks tükki `surnuajas ja viis last on järeleKad; `pand́i uks `kińni, siis jäi `su̬u̬ja järelePal; końt võerad saavad seda mis testest järele jääbKsiVrdjärile 4.(ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a.ma `arvan sedä `asja viel järele ja küsin ja `kuulan inimiste käästLüg; [naine] `vahti järele – laps oli `surrudVai; ma ole järele `passin koheMuh; mene `kuula `enni järele, kudas se asi ooMar; rehe papp `vaatas järele et ei varastatud, et tööd `tehti oolegaLih; ma `mõtlesin selle aśsa järele, see tuleb nõnna teha nehKei; pruovi järele kas käib, ära `enne maksaJMd; pärast ikke akkasin `arvama järele, et kaks ja puol `naela on kiluJJn; küsisin seda `asja era`mahti järele, `üeldi‿t suab küll; läksin siis lähämalle ja `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oliKad; me `võime seda järele `kaaludaKsi; metsavaht pidi `metsa `vaatama järele, et `vargust ei oleLaib. (koos verbidega jätma, jäämavälj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) vihm jääb järeleRid; tä `eese sõnast järele ei jätäMar; `tõmmavad kõbera rauaga suust verd `väĺla, ku kirmid on, sis `aigus jääb järeleVän; kas valu `ańdis koa järeleJuu; pärast mõisa ärra viha `laśkis järeleHJn; valud jäid järeleTrm; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegiKod; Ma‿i taha kiusata, ma jätan järeleMMg; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevadLaic.(välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Kui sa söna üdled, ta `undab seda mütu `korda järeleEmm; küla tädid näävad seda ja räägivad külas järele, et sa sedasi teedRei; akkab teise sõnu järele `rääkima, osadlemaPJg; isi omast peast ei osand `ühti, mis ma `eeli `ütlesin, siis `kiitis seda järeleJuu; mis üks loĺl ees ti̬i̬b, seda ti̬i̬b teene järeleTrmd.(välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist jne) kova `ilmaga `ankuri akkas järele `triivimaVNg; tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mendVai; mehe sõĺm peab olema, mis järele ei jooseRid; ole sa targem, anna järele ometi; kangast, kui tätta kujotasse, siis `lastasse tätta lasipuuga sealt poomi pealt järeleMar; side `liiga kõbaste, `päästa natuke järeleMär; lase köit järeleTrm; nõnna `kange on si̬i̬ mi̬i̬s, mitte järele ei `painuMMg || vahelene leib, `pandi seokst peenikest aganad, siis `andis `rohkem järeleVare.`saadab `lapsega `käsko järele `einamalle; `Olgal on sinu vaja, `saadab `poisi järeleLüg; tä tuli `moole järele, eks ma ikke pea minemaMar; teesel pääväl tuleb käsk järele, et tule `mõisaJuu II.postp( genitiiviga) 1. a.(ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes ei me `eeste `tööga küll teiste järele saa ega jõua; [koer] nii`kangeste inimese järele õppind `joosmaMar; mis sa ot́sid mu järeleAud; läksivad `jäŕgi`müeda üksteise järele nagu aned riasKad; võt́tis poisil jalast `kińni ja lohistas kui `suatu oma järeleVJg; niidavad üks teese järelePal; käib üksi jäĺgi mu järelePlt || ise täiś mies juakseb lipaka järeleVJgb.(välj teat järjestust) ärrä õli peris ärrä, `okmańn õli tämä järeleKod 2.(ajaliselt) a.(järgnev või korduv) tie üht tüöd `teise järeleLüg; päe läheb päeva järele ja meie aeg‿sab `otsaMuh; sui köib talbe järeleMih; üks aevastus tuli teese järeleJuub.[millestki] hiljem, pärast `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaieLüg; `iire näkk - - `õilede järele ajavad `mustad `kaunadJõh; jääräimes, suured nagu kapused jää järeleJäm; rukki järele sai `tehtud odraPai; `äikese järele oo külm alateKod 3. a.vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `kumbasi ~ `päiva ~ `tähtede järele `seilama; `laiva `luovi `tuule järeleVNg; lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et `kierä kuhugi `puoleLüg; loo järele on neid `seitse tükkiEmm; ikke `loomi tunneb kirja ja karva järeleMar; esimene ja teene katku aeg vana juttude järeleHMd; läksin juhatuse järeleJuu; `vilja sai ostetud ja `müidud ikke `tündre ja vaka aru järeleKos; linad `aeduvad selle järele kuda linad `liotud onKoe; pere tańsib ema piĺli järeleVMr; mina vestan [puunõu] lavvad silma järele, mõni aga vestab lavvad põhja järeleTrm; `kartuli kuhi õli ümargune, õled `pańdi korra järele `pialeTrm; `numri järele one vikati teräd; i̬i̬rtel terve kilimitu täis `ermid õma piä järele (oma teada) `pantudKod; kuulu järele olema nõnna`viisiKsi; nõdu on meie keele järele omasem, nõgu on `võeramLai; tii minu sõna järeleKJnb.sobiv, kohane; vastav(alt) isäle õli mies `miele järeleLüg; kääd teeväd südäme järele, `eigä südä tie kässi järeleVai; `amba järele ~ moka järele (maitseb hästi) Emm; [saabas] ühnä jala järele, põle se suur egä; `kangeste elos kehä järele jüst nao valatudMar; ega see vägisi olnd, see oli ikke `tahtmese järeleMär; kuolitasin ta oma kää järele `väĺlaVMr; siare `ümber oli kalts, põlvest jala kõverduseni. õmmeldi kokku siare järele, alt `kitsamLai; sialt [poolikojast] oli `poolisi `õlpus võtta, kää järelePlt || ega tema teeste järele `painu, ti̬i̬b nagu ise tahabMMg 4.midagi ära tooma või viima paras `surma järele `saata (laisast) Lüg; `lõuna `aeges tuli nooriku järele sõitVig; Uadu tuli oma `oena järeleJuu 5.(välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Maitli `mõisi järele õlema `meieLüg; `Kaarma Suurevalla järele. säält me tulime `Ilbla `möisa. see on Piha järeleVll; kelle `kontori (valla) järele sa oledTrm; ta on Äksi kihelkonna järelePal; Kalmuväĺja oli `Leedi `mõisa järeleLai 6.(välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a.`kange imu `viina järeleHlj; ta oo maias viina järeleMuh; kanad oo naa `nälgäs prussakate järeleMar; mina olin koa imus ruki keevavee leba järeleMih; igav lapse järeleIis; vili armastab seda maad, on selle maa järeleTrm; nõnna iso marjade järeleKod; vars igatseb ema järele, ei sü̬ü̬MMgb.ma põle teite järele oodan metteMuh; `vaata tä järele, et tä ei kuku vee`aukoMar; `oota ja nori so järele `peale, kaua ma `ootanMär; ta `valvab teese järele, kus ta selle ehk selle aśja panebJuu; milla temal oli `aega viel meie järele `vahtidaVMr; `mõtle selle järele sie on just tõsiVJg