[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

juures juures (rõhutus asendis ka [ju]res ~ jurs) hv S, Khn(juurõs) Hää Saa HaId spor Jä, ViK TaPõ VlPõ; `juures R S L Ha spor Jä Pil KJn
I. adv
1. lähedal, ligi, lähikonnas meri oli nii `juures, `ukse all Kuu; see (kange õlu) peab pεris mehe juures Mus; ma valusi mitu ööd ta `juures Muh; [hapurokk] kipub `põhja `kõrvema, siis alati liigutakse `seita, üks oo kohe kuĺbiga `juures Mär; üks poiss läin `lahti `võtma, teesed `uatavad `püstü `juurõs Khn; kõŕts oli siin kos se vene kerik on. eks ta olnud juures ju Pal; kui kari karjamaal käis, siis oli karjus juures; `kõrtsis oli mitu `lauda, toolid juures Lai; jututavad siäl, meie rahvas ka siäl juures KJn
2. ühes, kaasas `metsävahil õli pali raha `juures Lüg; kui teitel puhas säŕk oo `juures, siis tulge koa `sauna Muh; `tasku oli iki `juures, kui eenamaale läksid, siis oli kõbasi sehes Mih; ikke oma töö oli koa `juures siis [karjas käies] Tõs; Kalapüüsi `meitel `juurõs ei olõss Khn; [vikati teritamiseks] `aamber ja alasi on juures einamal JõeK; olin karjas - - tüö oli viel mul juures Amb; mees käis obusega alati `väĺlas, toit `juures Ann; igal ühel pidi omal nuga juures olema, kui sa pidule läksid SJn
3. (välj mingi omaduse olemasolu) küljes; tunda, haista vastuakkaja obu, sańt ammet juures Jäm; varga ammet `juures Vll; tilgastand piim on vedel piim, apu mekk `juures Ann; saksemad moed juures Trm; lõegatul [härjal] ei pia õlema puĺli `aisu juures MMg; teste järelt `võtmise muud `juures KJn; kui suitsu ais juures on, sis uśs `kartma sedä Kõp
4. lisaks; rohkem ui sa jut́t, kui mool parae·gu olass seokst `piima olad, ma‿las pool inimest `juures olnd Mih; vääga ia õlu. piab ike jumalavili ka siäl juures olema Pal
5. (millegi) puhul, (millegagi) seoses ämm pani ikke `mulle tanu pähä ja siis `lueti säl `juures ka ikke Jõh; ihu oo `kaetud, aga `uhkut põle säl juures oln Muh; siis akkas põlle lappimine. sial `juures tegid `naĺla kudas `keegi `oskas Rap; mõni ale jutt, siis nuteti juures kui `loet́i Lai
II. postp
1. (millegi, kellegi) lähedal, ligi, lähikonnas; kuskil (paigas, ruumis) `veski `juures `aetasse [laudadele] `punnid `sisse; `kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni Lüg; mönikord taluperete `juures tihaste `peetaste `palve`tundi Jäm; kuus `inge renni jures äga pää `söömas Khk; ma olli ta surma `juures Muh; jütt on ige juures Rei; tääl oo surm suu `juures, ei tä küll änäm kaua elä Mar; kahandada saab sukka seal kanna juures Aud; nina `põlvede `juures. tema `olle ikka väga `küirus kohe Tür; majakad on esimese ehk viimase võrguaugu juures Trm; vanast kedrati pilaku juures Äks; tilgub `käia poe juures ~ vahet Lai; ni̬i̬d karva `pastlad oĺlid juba sedäsi et, pöhäbält juba kirikus `käiä ja [palve] maja‿jures `käiä Vil || (ajaliselt) paiku, lähedal, kõrval moonames si oli pääv pääva juures ja tuńd tuńni juures [mõisas tööl] Äks; `küindlapääva tuisk oli `küindlapääva juures, kas ta siis oli `enne või pärast Lai
2. (kellegi) pool `pruudi `juures [ehal] käind vai et `ninda `kaua magab Lüg; majuline o see, kes teise `juures `kortlis on Krj; käisin eele `tohtre `juures Kul; oli `linnes `sakste `juures kokaks Mär; `vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar Tõs; esimene öö pruut old ärra `juures Nis; ma olen pereme `juures vel leigand sirbiga ja kõik Hag; on sepä `juures õpi poesiks Juu; kui mina ema juures olin (enne abiellumist), ei söönd kama Pal; lehm on puĺli juures ära käind Ksi
3. (mingi tegevuse, ülesande) kallal `riihhe `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber Vai; poisid `terve pεεva nönda `tiitsast töös ~ töö juures; teine [poeg] Talinas ehidustööde juures; olid jooma juures tülise läind Khk; keik mis laeva juures teha on, kutsuda taageldamene Emm; nahkravvad olid `raskemad keima `juures Rid; `kauplemise `juures saab tingitud Mär; pool`kindaid `kańti karduli`võtmise `juures; `vardakot́t oli käe `otsas kui eena juures köisime Mih; telingid oo ehitustöö `juures Tõs; `eśtiks käisin anede‿jures. sain jo viie `aastaseks, siis akkasime sigade lammaste jures `käima Koe; lipsud olid lõngas. kudumise juures lips läks `truĺli Sim; [hapuroka] `söömise juures oli rõõsk piim Lai; tü̬ü̬ juures `oĺli linased rät́ikud ja viisud oĺlid jalas Vil
4. (välj olukorda või seisundit) [kas Juhan on `aige viel?] ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine Lüg; ma ole ikka oma `tervise `juures olnd Khk; ta on viel täie aru juures VJg; kui inimene täie `mõistuse juures on, ei lähe ta nisukest luule juttu kõnelema Ksi
5. (kellegi või millegi) kohta, poolest, suhtes; nimel; (millegi) puhul, (millegagi) seoses vannub ~ `vannub εnes‿abene `juures Khk; mina ole teite juures `võlglane Muh; sia `tapmese `juures [öeld], lähme `karva `võtma; opakas ja tore oma `juures (enda meelest) PJg; ihnus inime tingib iga aśsa `juures Ris; Lagedi vald oli selle `juures `kange kuulus, et kõige `rohkem sial tańtsiti Jür; kolmainu jumala juures vannun tõtt VJg; köit oli alati `taŕvis vedude juures Lai; õlle raba juures üeldas sedasi, et jahud on peeniksed, lähäb `iuku SJn || (millegagi) koos, (millelegi) lisaks tal oli kauba juures, et pereme riie Lai
6. (millegi) jaoks, tarvis ehitukse `juures `tarviteda `lupja VNg; `nafta kεib massinate `juures Khk
Vrd juurdes, juurel, juuren