[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

juur1 juur g juur|e eP eL(juuŕ M V; g -õ V; d́[j]ouŕ, pl d́[j]ourõʔ, d́uurõʔ; jouŕ g jourõ Lei), g `juure R
1. (taimel, puul) a.  maa-alune osa, mille abil taim kinnitub ja toitub; seda meenutav maa-alune vars (taimel) `tetre madara `juured `panna `viina `sisse, `aigusse `vasta Lüg; Kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust Jõh; vörgu ainis - - sedine suur köve aas, juuriga `ümber ära kujutud; odra nii lühine, saab juuril ära `kistud; tuul kisub puud juurile üles Jäm; palgi `töstmisel [naljatatakse] juured on all, nii `raske `tösta Mus; ia oras on `ästi `kändas juurtega Kad; teräle kasvavad juured `alla. idud tulevad ülesi; `keskmine juur puul oo `perse˛alune juur. selle piäl tämä issub kõhe Kod; palderjaani juured, neist keedetässe ti̬i̬d KJn; keśu oo juurini päid täis (öeld hästi võrsunud viljast); ka sea olet kase juure all kasunu (öeld sellele, kes midagi ei tea) Krk; kui `kartlit `äestät, kae et `juuri üless ei kaku Kam; `maarja sõnajala juuŕ tu̬u̬ um paelhussi `välläajaja Rõu; seene juurõ pääle kauss vaŕs, varrõ `otsa küpäŕ Räp; ta om juurõpiirak, juurist (aedviljast) koŕät kokko Se b.  kapsajuurikas kabusta maod `süöväd kabusta lehed kaik `vällä, `paĺlas juur jääb Vai; `Kapstapäil `võeti väidsega tu̬u̬ juuŕ õ̭nnõ `vällä Rõu; `kapsta juuŕ – maa śeh ni maa päl Se c. fig (laisast, inertsest, paiksest inimesest) ma saa siit kohald εε küll, ega mul pole `juuri all end Emm; Juured `alla kasunu, si̬i̬ on laisk, kaua ühe koha pääl paigal Hää; ma õlen `lahtine inimene, egä mul `juuri all ei õle, võin alate ärä `minnä Kod; no kas sul juure all om, et sa‿i saa paegast ärä `liiku Nõo; tel omma pikäledse juurõʔ (aeglasest inimesest) Krl; Kos ma siist inäp lää, mul jo siin juurõ˽mullan Rõu || põle minul kedagi juurt ega võsu (s.t pole lapsi) Plt; Jutul ei ole juurt ega sõnal sõlme (ebaasjalikust tühisest lobisemisest) Trv; tõmmaśs tävvelt `sisse üte juurõgaʔ (s.t ütles vandesõna) Se Vrd jalg
2. a. hamba kinnitusnäsa lõualuus; hv hambatüügas Mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada Lüg; `amba juure all pole koo `kuiva `kohta änam Jäm; `ambal on juur ehk töngas Sim; `amba juure vai kandsu Puh; tõmmass `amba kõ̭gõ juurega `väĺlä Nõo; purimitsõl `hambal omma suurõ juurõʔ Har b.  (ihu)karva naha sees asetsev osa; habemetüügas abene kundsu, abene juure, ku är pöets Krk; kakuti sia turja pääld arjasse, kel äste kõva juure olliva Nõo; ei ole säänest juurt tol [hane] pudsa˛eal Kam; timäl ei olõ habõna `juurtki vi̬i̬l (öeld õige noorest mehest) Har; Ma kaku su karvaʔ `kõ̭ike juurdõga `vällä (ähvardus) Räp c. `Kiskusi konnasilma `välja, juur oli kut kädam all Emm d.  (silma)närv ütte`puhku vahi `sinna `sissi, silmä juure väsiss ärä Krk
3. millegi alumine (jämedam v kandev) osa; millegagi vahetult liituv osa Nenäjuur on kahe `kulmu `vahel Lüg; laeva masti juur Trm; võta nina juure mant `kinni, siss `nuuska; sarve juuŕ (sarve osa pea ligi); juurest o jämme sõrme, sõrmuss ei lää `juurte; päiel periss juurest valuts; `päidle juure man om [kindal] viga sehen Krk; lina tõmmati arjaste `sisse `alla `sinna `juurde (st peaharja põhja külge) Nõo; [vurrkannil] niit́ mähitäss `juurdõ rulliḱõsõ `ümbre Kan || kõrva osa vastu pead; kõrvatagune ma teen sul kuradil kõrva juured kuumast Trm; kes lehm joosnu om, sel om kõrva `kinni juurest. kes aher om, sellel om kõrva juurest `valla; sia `põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl [juudavaiku], et siapõrs ka `kerge ärä kahete Krk; ku laits `kurja tegi, siss tututedi kõrva juurest Rõn; anna telle kõrva `juurdõ üt́s hää lops, küll ta siss `kullõss Har; kõrva juurõʔ süüdäseʔ – sula saa Vas
4. a. = (leiva)juuretis; leivanõu külge kuivanud tainas, kerkimis- v hapnemisprotsessi soodustav aine `taigina juur `anda `leiväle paha magu Vai; juur jäi ju natuke `lõime `külge ka veel PJg; juśku juure mekk küĺjen leeväl Kod; emapäŕm on see, kellest juur `võetasse, akatus akkab Plt; õdagu pańni juure `sisse [peenleivale], siss apass ärä Kam; leib tet́ti nii `saatõ iks, `pańti hapnõmma kohetuss ja, juurt ka `sisse ja Plv b.  segatud, kerkinud v hapnenud, veel sõtkumata tainas, eeltainas `õhtu segatse leib ää - - kui apu oo, siis o juur Muh; Kui oo vedel ja apu juur, piab pailu `sõtkid olema Han; juurel sõtkutse jahu `sisse, siis `lastase viil natuke `aega `olla, et leib üles `kerkib Var; akkame leiva juurt panema Kei; leevä juur vaja ärä segädä Kod; teenepäe `pańti juur, teenepäe küpsetedi Vil; saia juurt paneme pärmige - - kui ärä kastet, sis ütelds sai Hls; vanast tetti peenikest `leibä, rüä `püidli juur `panti, ja mustemb nisu `püidli kasteti `sisse; ku‿sa kile juurd paned, siss pane `peoga rüäjahu ehk `püidlit, kaarajahu om jo ütsindä `väega vesine Nõo; ku tahat kolmõ päävä juurt, sõ̭ss panõt keevä vi̬i̬ `sisse Räp || [piiritusetegemisel] ede`otsa `pańti kraadiarvo `perrä soe [hrl lämmi] vesi, preśspäŕm jäteti nikagu tõõsõss pääväss, siss lät́s `käümä tu̬u̬ `oĺlegi juur Võn || fig Juur on `mõhke `pantu (raseduse algusest) Hää
5. fig alge, tekitaja, põhjus; komme, kalduvus raha imu on kõige kurja aśja juur Jõe; kel sie `vargusse juur on sies, sie akkab `suurest `niulast `pääle, `viimast varastab obose; senele `kasvab üks paha juur `sisse. võttas tuos `pitski Lüg; `aiguse juured oo siden, ei õle terve; kui inimene on vassaline, tülitsäb, `ütled et, tigeduse juur on lähnud südäme Kod; sul latsest saadik `uhkuse juur sehen Puh
Vrd juurikas1