[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
jutt2 jut́t g jut́i (juti) spor eP(jüt́t Var Kõp), jut́ti IisR; jutt g juti Emm Phl, juta Jäm Pöi Vig VJg Trm, jutta Hlj RId(n jutta), juda Kuu Jõh Vai; n, g jutti VNg Vai
1. a. joon, triip, kriips, viirg, vööt; soon; juga; vorp, verme punetavad juttad [taevas], sie `tiedä sadu VNg; sedine `laiklik riie, suured jutad käivad üle Jäm; laua pεεl oo rasva jutid ja lekid Khk; `peksis last nii et jut́id jäid järele Mär; kaardi`mängmese `juures sai juti (kriipsu) Tõs; sellel palakul on `kootud `veerde sinitseid jut́te Saa; oraksel on jut́id sies JMd; Tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid Trm; nagu üks pääväjut́t (hele joon) on lähnud `taeva all `lõuness põhja puale; jut́id on [käsi] kivil siden, pikaga `taotud suaned Kod; lõng ei ole ühe tasa, mõni jork on jämedam, saavad jutid `kangale `sisse Lai; `itsmed `veetud, jut́id `veetasse üle mulla Pil; pikka jutti köŕt Pst; puha üit́s su̬u̬ jut́t, siit akkass `Karksist `pääle, lää iki Tõrva poole Krk; varaga tõmmati palgi `pääle jutid, `raoti `päälmätse palgile õõst `siśse Ran; `valge suka, kõllaste jut́tega Puh b. (hele v tume) seljajoon, vööt, laik [loomal] `tuhkur on `iire`karva obune, `musta jutti käis üle `selja VNg; must koer, `valge jut́t `seĺgas Hää; eläjel om `valgõ jut́t üle köhmä Har; jutiga tsiga, lehm; kiŕriv jut́t sälä pääl Se c. (naha-, koore-)riba; tahutud koht palgil, pehkimise vältimiseks laiguti v ribana äralöödud kooreosa palgil `raiuta juttad `sisse `palgile. neli jutta juttati `pääle; ajab `kuore juttad `vällä, `justament kui `rihmad Lüg; labastamene on kui koore jut́id [puulati] pealt ää ajad PJg; puudele `aeta jutad `sisse VJg; ? inimeste seĺjast `kiśti [vanasti] jutasid Trm; aa juti `pääle `paĺkel, et uisa ei lää koore ala Krk; lõegati paar jutti `siśse [õunapuu] tüvele, väedsega tõmmati üleväst `alla, ku̬u̬rd `mü̬ü̬dä Ran Vrd jutt1 d. (metsa) siht mine säält mõtsa jut́ti pitti Kam
2. hoop, löök `tõmman soole paar jut́ti üle `pükste Mär; ma `ańtsin `talle ühe tulise jut́i Sim; isa oli `mõisa `teomes, oli kakskümmend viis jut́ti saanud Pal; `andsi obesele paar ääd jutti `küĺge `müüdä Hel; ku üte juti `andsõ, sõ̭ss puu sattõ praksatadõn `maaha Kan; ma tallõ kuradille vei üte juti Räp
3. hoog, kiirus Pörudasd laeva täve jutiga mätta (s.t madalikule) Emm; `Mindi igävese jut́iga Khn; `kange jut́t oli sies; tuli jut́iga Jür; koleda jut́iga pani `metsä tagasi Kod; kihutas tulise jut́iga hv Lai; Läits kui‿t́s sitapuru jut́t Trv; Ku siss ära mõst sai, siss tulli lammas `vi̬i̬rte kut́s jut́t; Koer läits ku‿t́s udsu jut́t Hls; (ühe) jutiga ühe hooga, ilma vaheajata, peatuseta; vahetpidamata, ühtsoodu, järjest ma `mõtlesin, et jut́iga tulite kohe Pai; kupatad [lõnga] `asple `piale ühe jut́iga; viis nädalid jut́iga olin seĺla pial Plt; jutige tapeti puha ärä, siss ürjäti `nüĺgmä Hls || ärä enne ärä minnä lääme jutige (kohe, õige varsti) üten Krk; jutilt ~ juti pealt id täis kolm nädäläd õlin minä jut́ilt eenäl Kod; jut́i päält kohe `puhtast ja puhass `korvi Äks; ühes juttis id Lase‿nd ühes jut́tis `piedivaud ka läbi, kord juba obuse ja `atraga `väĺjal IisR; ühest jutist id Taa anna õi rahu ütelegiʔ mugu jorisas ja jorisas, ütest jutist õ̭nnõ Rõu; (ühte) jutti id üks nädäl `aiga pidänd `ühte jutti, vai `ühte jutti kohe uduss old `aeva `ilmad Kuu; laps magan kolm `tundi `ühte jutti Var; mitusetu kilu`meetert `ühtejut́ti Tor; Mees joob `ühtejut́ti nädal `aega Jür; aher [lehm] kes lüpsab paar `aastad `ühte jut́ti Tür; kolm `pääva jut́ti olin `talgusel Lai; Tää `kiusas tedä joʔ ütte jut́ti Rõu; üks jutt id oli seal neliteist `aastad üks jut́t Tõs; tulist jutti kiiresti Muri pańd tulist jut́ti jänesel takan; Silvi pańd ka hummugu tulist jut́ti ajama Rõu
4. äkiline hoog, sööst, vahk valu jüt́t käis läbi Var; tuulispask läks. mets nõnnagu laenetas. nõnnagu üks jut́t läks läbi Kod; `seante kuum jut́t tulli `pääle, kuum u̬u̬g; küĺm jut́t käü ammastest läbi Krk || puhk, kord kramavońn on tuadud ja `raadio. tõene jut́t lastasse tõiss Kod
5. lühike, pisike asi lina on löhike jut́t, ei soa `kiskuda; kui löhiksed `juuksed: pisike jut́t oli taga Jür
6. vigurimees `niiskesed jut́id, teeväd tükkä Kod
7. (imestust v rahulolu väljendavas hüüatuses) oh sa jut́t, kui kenasti keik läks Khk; oh sa jut́t mis tore! Kse; ui sa jut́t, kui mool paraègu olass seokst `piima olad Mih; ah sa jut́t, küll lippas `joosta Lai; Ai sa jut́t, kül olle väle Nõo
1. a. joon, triip, kriips, viirg, vööt; soon; juga; vorp, verme punetavad juttad [taevas], sie `tiedä sadu VNg; sedine `laiklik riie, suured jutad käivad üle Jäm; laua pεεl oo rasva jutid ja lekid Khk; `peksis last nii et jut́id jäid järele Mär; kaardi`mängmese `juures sai juti (kriipsu) Tõs; sellel palakul on `kootud `veerde sinitseid jut́te Saa; oraksel on jut́id sies JMd; Tolmujutt õli aga taga kui [veski] kiviga tulid Trm; nagu üks pääväjut́t (hele joon) on lähnud `taeva all `lõuness põhja puale; jut́id on [käsi] kivil siden, pikaga `taotud suaned Kod; lõng ei ole ühe tasa, mõni jork on jämedam, saavad jutid `kangale `sisse Lai; `itsmed `veetud, jut́id `veetasse üle mulla Pil; pikka jutti köŕt Pst; puha üit́s su̬u̬ jut́t, siit akkass `Karksist `pääle, lää iki Tõrva poole Krk; varaga tõmmati palgi `pääle jutid, `raoti `päälmätse palgile õõst `siśse Ran; `valge suka, kõllaste jut́tega Puh b. (hele v tume) seljajoon, vööt, laik [loomal] `tuhkur on `iire`karva obune, `musta jutti käis üle `selja VNg; must koer, `valge jut́t `seĺgas Hää; eläjel om `valgõ jut́t üle köhmä Har; jutiga tsiga, lehm; kiŕriv jut́t sälä pääl Se c. (naha-, koore-)riba; tahutud koht palgil, pehkimise vältimiseks laiguti v ribana äralöödud kooreosa palgil `raiuta juttad `sisse `palgile. neli jutta juttati `pääle; ajab `kuore juttad `vällä, `justament kui `rihmad Lüg; labastamene on kui koore jut́id [puulati] pealt ää ajad PJg; puudele `aeta jutad `sisse VJg; ? inimeste seĺjast `kiśti [vanasti] jutasid Trm; aa juti `pääle `paĺkel, et uisa ei lää koore ala Krk; lõegati paar jutti `siśse [õunapuu] tüvele, väedsega tõmmati üleväst `alla, ku̬u̬rd `mü̬ü̬dä Ran Vrd jutt1 d. (metsa) siht mine säält mõtsa jut́ti pitti Kam
2. hoop, löök `tõmman soole paar jut́ti üle `pükste Mär; ma `ańtsin `talle ühe tulise jut́i Sim; isa oli `mõisa `teomes, oli kakskümmend viis jut́ti saanud Pal; `andsi obesele paar ääd jutti `küĺge `müüdä Hel; ku üte juti `andsõ, sõ̭ss puu sattõ praksatadõn `maaha Kan; ma tallõ kuradille vei üte juti Räp
3. hoog, kiirus Pörudasd laeva täve jutiga mätta (s.t madalikule) Emm; `Mindi igävese jut́iga Khn; `kange jut́t oli sies; tuli jut́iga Jür; koleda jut́iga pani `metsä tagasi Kod; kihutas tulise jut́iga hv Lai; Läits kui‿t́s sitapuru jut́t Trv; Ku siss ära mõst sai, siss tulli lammas `vi̬i̬rte kut́s jut́t; Koer läits ku‿t́s udsu jut́t Hls; (ühe) jutiga ühe hooga, ilma vaheajata, peatuseta; vahetpidamata, ühtsoodu, järjest ma `mõtlesin, et jut́iga tulite kohe Pai; kupatad [lõnga] `asple `piale ühe jut́iga; viis nädalid jut́iga olin seĺla pial Plt; jutige tapeti puha ärä, siss ürjäti `nüĺgmä Hls || ärä enne ärä minnä lääme jutige (kohe, õige varsti) üten Krk; jutilt ~ juti pealt id täis kolm nädäläd õlin minä jut́ilt eenäl Kod; jut́i päält kohe `puhtast ja puhass `korvi Äks; ühes juttis id Lase‿nd ühes jut́tis `piedivaud ka läbi, kord juba obuse ja `atraga `väĺjal IisR; ühest jutist id Taa anna õi rahu ütelegiʔ mugu jorisas ja jorisas, ütest jutist õ̭nnõ Rõu; (ühte) jutti id üks nädäl `aiga pidänd `ühte jutti, vai `ühte jutti kohe uduss old `aeva `ilmad Kuu; laps magan kolm `tundi `ühte jutti Var; mitusetu kilu`meetert `ühtejut́ti Tor; Mees joob `ühtejut́ti nädal `aega Jür; aher [lehm] kes lüpsab paar `aastad `ühte jut́ti Tür; kolm `pääva jut́ti olin `talgusel Lai; Tää `kiusas tedä joʔ ütte jut́ti Rõu; üks jutt id oli seal neliteist `aastad üks jut́t Tõs; tulist jutti kiiresti Muri pańd tulist jut́ti jänesel takan; Silvi pańd ka hummugu tulist jut́ti ajama Rõu
4. äkiline hoog, sööst, vahk valu jüt́t käis läbi Var; tuulispask läks. mets nõnnagu laenetas. nõnnagu üks jut́t läks läbi Kod; `seante kuum jut́t tulli `pääle, kuum u̬u̬g; küĺm jut́t käü ammastest läbi Krk || puhk, kord kramavońn on tuadud ja `raadio. tõene jut́t lastasse tõiss Kod
5. lühike, pisike asi lina on löhike jut́t, ei soa `kiskuda; kui löhiksed `juuksed: pisike jut́t oli taga Jür
6. vigurimees `niiskesed jut́id, teeväd tükkä Kod
7. (imestust v rahulolu väljendavas hüüatuses) oh sa jut́t, kui kenasti keik läks Khk; oh sa jut́t mis tore! Kse; ui sa jut́t, kui mool paraègu olass seokst `piima olad Mih; ah sa jut́t, küll lippas `joosta Lai; Ai sa jut́t, kül olle väle Nõo
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|