jutt1jutt g jutaS(jütt g jütaHi), L(kom `jutmegaMar) HaJMdVJgTrmLaiRanKrl; n, g jutaJürTrmKJnTrv; jutt(a) g juttaRKuuK 1.van, hrl plnahkrihmad, millega ike härja sarvede külge seoti `ärja juttadVNg; ikke juttadJõh; teinebol `tiislid `olli teine juttMuh; ikke `otsas oli niuke ase lõigatud ja siis sial oli auk sies ja sis se jutt `pańdi sit väĺlap̀olt `sisse ja sis pulk tõmmati seia ette, sis ta ei tuld ää. sis `kummagi sarbele sai `pandud kaks `korda selle rihmaga `ümmere. siis olid ärjad iesNis; `tiisle `otsas olid `rahkmed, `sarvede `ümber olid jutadJMd; jutad: `neskesed laiad rihmad, kaks `toĺli laiad ja üheksa `jalga pikkTrmVrdjutass, jutsa 2. kuhjamalga aset täitev heintest keerutatud palmik kuhjapea kaitseks luhan es ole `malku saia, sääl pannime alati jutad `pääle. jutt tet́ti äste piḱk, susati tõene ots pulgaga kuhja küĺle `siśse sai aendest keerutedussRan