jups1jups (juṕseL) g jupsiMarKseTõsAudPJgJürTrmKsiPltKJnTrvHlsSanKrlHar/juṕsi/ Rõu; jupsuMih 1. = jupp; väike lühike ese v olevus a. tükk, raas, väike hulk `pissed kera jupsid jäävad `käärmesest järeleMar; ma olen `jälle naapaelu jupsu noorem, et ei näind teo˛`orjust koa änamMihb. lühike riietusese lühiksed särgid, nat́ike võta [riiet] ja piske jups `jälle `vaĺmisAud; lüheke kördi jupsPJgc. väike laps v loom jääri jups; `piśke jups tüdrukKse; poisi jupsPlt; uujoh poisijuṕs misa tanh käüt `haukunHar 2. vigurdamine, asjatu töö sio tü̬ü̬ ei ole muud kui‿ts juṕsSanVrdjupsima 3. puuduliku mõistusega – KJnVrdjuhm1, jupakas, jupijups 4. suguakt kuule anna mulle üks jupsKsi