joudjoud g jouJõeKuuHljVNgVai(n `joudu g jou˛u) JämEmmReiPhlPuhVLäRäp, g jovvuKrlRõuVasSeLut 1. (inimese v looma) (töö)võime, suutlikkus, jaks; (füüsiline) tugevus; ramm ära rüki nii `kangesti üle jouJõe; `joudusa `müöde joganegi tegebKuu; Noored aitab joud, vanuni aga muistus; Kui äi soo `jouga, siss soob `nougaEmm; pääle söögi viiś minutit pikutõllaʔ, tu̬u̬ minnev joussUrv; ei massaʔ oma jou pääle `lu̬u̬taKrl; mi vanal om ka joud otsan, ei joua `kaśsi enämb taassperilde tagasi tõmmadaʔHar; ma ti̬i̬ kõ̭kke tü̬ü̬d, näet mul joud kand vi̬i̬lRõu; soel ollõv `ütsä mehe `tarkuss, a üte mehe joud; kahrul ollõv `ütsä mehe joud, a üte mehe `tarkussVas; kiä no latsikõst palli pääle nii `ilda lupass, lätt `muutku umal joulRäp; tei umast jovvust (kõigest jõust); haari perämätse jovvuga nissu unikuhe `pandaʔ; `luure `veete jah - - tuu oĺl jou `kaemineSe; jõudu andma, j. vastu võtmatöötegijat vastava sooviga tervitama; tervitusele kombekohaselt vastama Katusetegemisel es `anta `joudu, siis pidid varesed katusele tulema. seda `joudu es `vöetud `ilmas `vastuJäm; lähämi tii veerest `mü̬ü̬dä, siss `ütlämi, et `jouduHar; ku tu̬u̬ peremi̬i̬s sõit ja and sullõ `joudu ja saʔ võtaʔ `joudu `vastaSe || (tervitussõnades) `joudu `tüöle; `Jatku `toidule ja `joudu `ammastelehumKuu; tere ja `tööle `joudu ~ `joudu `tööle (vastus) tere, tere ja `joudu `tarvis ~ tere, tere, joud on eaRei; vanast vanailma `aigu üteĺ tere ja `joudu! vanainemine üteĺ `vasta: jummale·mmeHar; `joudu (vastus) `joudu vaia ~ tarbiss ~ `joudu teele; (kündjale:) tere `joudo jummaĺ appe (vastus) tere jummaĺ avitaʔ jummaĺ, `küńdjäle `joudo vaja; `joudo, `lõimõ koest (kangakäärijale); `joudo, `suure päid laḱo `lehte (kapsaistutajale); `joudo villa `tü̬ü̬le `soedaʔ sullõ `sulgo ja `laodaʔ `lauta (lambaniitjale) Se 2. (toidu) ramm, vägi; (ettenähtud) toime, mõju Ilma kaalapakuta äi ole vael seda joudu kut kaalapakugaEmm; Söögi vahel om ka‿ks suuŕ vaheʔ, tõnõ sü̬ü̬ḱ om, täl olõ määnestegi `joudu `eieʔUrv 3. jõukus, rikkus, vara(ndus), raha; majanduslik seisukord hüä joud kässKuu; ei minu joud `jaksa seda `ostaVNg; tamal on `oige suur `joudu, ei tea kuhu tama sene rikkusega `lähtöVai; kut inime ära suri, siis krańts `pandi `kirku üles, palmi krańts, pleki krańts, kuidas joud `andasJäm; kui sul `joudu on, siis `aitad `teisiEmm; kel joud, tu̬u̬l `õiguss; joud ei kanna nii kaĺlist `massaKrl; sul om `joudu küländ, sa võit sõsard ka küländ avitaʔ; ma‿ks anna ka `vaesõilõ umma `joudu `mü̬ü̬däHar; na omma jovvuʔ saanu kätteSe; jõus, jõu man; jõu sisse ~ manu 1. (töö)jõuline, tugev, terve; rammus, priske; terveks, tugevaks obõsõ omma jou manKrl; noʔ om mul hopõń jou manh, noʔ või ma `ku̬u̬rmõid vetäʔHar; elläi om uma jovvu man ~ ramuhSe 2. elu-, kasvujõuline (taimedest) `läḿmä ilmaʔ oliʔ, orass om ni jouh 3. jõukas, heal järjel; jõukaks, rikkaks [saama] talu om jou `sisse saanuʔKrl; kel oĺl jovvuhn `rohkõp, pańniʔ nii `mäntse püksi ka‿ks, ni villadsõʔ tõõsõ pääl, a kel olõ õss jovvuhn, tu̬u̬ pańd [surnu] nii `saatõ `vaĺgide `püksega kahRõu 4. edenemine, edasiminek, edu; jõudu taga ajamakiirustama mina ajasin `joudu taga, mina tegin jämeda, mina `loime ei `ketrandVNg; see aeb nii `kangesti `joudu taga, se töö pole medagedEmm; jõudu tegema 1. edenema, jõudus olema Küll sul vade tegeb `kanga kudumine `joudu, juo `saadigi `varsi sen maha; nääd küll, et `tahtub ige tehä, aga et tüö‿i teht `joudu `ühtä; kui üks inimene tieb `üksi egä sie siis `ninda `joudu tie kui `rohkemb olis kuoss inimesi tüöd tegemassKuu 2. edendama, hoogu lisama tegi `joudu takaPuh; jõudu võtmakosuma, rammusaks v tugevaks muutuma keväjelt oĺl ta vars kõhna nigu luu ja nahk, kae, ku `haĺla haina pääle sai, no nakass jälle `joudu `võtmaHar 5. (kollektiivmõistena) töötegijad, tööjõulised inimesed igän talun oĺl iks uma joud, `ulka ineme`isi, kis tüü teḱkiʔKrl 6.a. (jumalik) vägevus, vägi, mõjuvõim suuŕ joud om jumalõlKrl; no vet‿s jumalal om iks suurõmb joud ku vanatikõlVasb. võimsus oma jõugaiseseisvalt, kõrvalise abita Vened on sehantsed `taimed, mis oma `jouga `püsti äi seisaEmm Vrdjõud