joramajora|maIisRVllMärHääSaasporK, TrmTrvHls/-me/ PuhNõo, `jorra-Lai(paaris verbiga `porrama) NõoUrv(jorra-) Krl/-mõ/ Har(-mma) Vas 1. korduvalt tühjast-tähjast rääkima, kiusujuttu ajama; torisema, vastu jorisema ää jora `tühja, saa aru mis ma räägin sulleMär; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagidRis; kui võtab ühe jutu `kińni, jorab mitu `tuńdi; `käśkisid tal kedagi teha, akkas `vasta jorama; `jorrab ja `porrab `pialegi, `talle ei `kõlba see ega teineLai; jorab päle oma joruTrv; ei olõ rahul, `jorrassUrvVrdjarama, jorima, jorisema, jurama1, jõrama, jörama 2. tingima, kauplema; peale ajama, manguma mis sa jorad selle peńni juures, egass sie sind elata; tema jorab ju iga aśsakese juures, mis ta ostabSim; mi‿sa `jorrat alasi, ajat pääleUrv 3. nutma om üts vana torupiĺl iks jorra ütte `viisiUrv; mi‿sa alasi `jorrat [öeld nutvale lapsele] Krl