joomine 1.tn < joomaa.`söömene ja `joomene on inimesele tarelesedKul; teevad kadaga kappasid õlle `joomiseksVän; vana `aoline `ju̬u̬miseriistHar; `ju̬u̬misele olõ ei vesi hüä, ku võijubala˽seehnRõub. alkohoolsete jookide pruukimine sie one `juomisega `kimbus, ei sie senest `lahti saaVNg; `joomene on väga sant asiKäi; surenud `ju̬u̬mise `ju̬u̬re ärä; `ju̬u̬mise imuKod; vana kihuteb joomistHls; ega ta ei sü̬ü̬ siss kud́a `ju̬u̬mise pääl omOte; ta kasvatass uma `ju̬u̬misega kõŕdsimihe `põlduHar || sag pl(perekondlik) pidu `joomiste pεεlKhk 2. jook vasika `juomineKuu; ää joo moo `joomist ääVll; meil on sial `joomist, jooge sialtAnn; vi̬i̬ `vaśkille `ju̬u̬missKodVrdjoom2