jooma`joo|maSL(`juõ-Khn) KTrm; `juo|ma (`jua-) RHaJäViK; `ju̬u̬maVigKseHääKodÄksKJnSJnVileL(`d́u̬u̬maLei); da-inf `juua (juua) ReP(`jõuaPöiKhn) Har/juuaʔ/ Lei/`joua, d́oua/; `juvva (`juuv[v]a) RId(vanjuaLüg) I; ` juuvaEmmPhl; `juvva (juvva, juuvva) KõpMT, juvvaʔV; ipf jõi-HljLüg(jei) JõheP(jöi-SaHi) eL (`jõieTrvV [jei(e)], `d́eieLei); joi-REmma. jooma, rüüpama jõi kohe `üstku ei oleks `enne vett nähendHlj; join ühe üvä januVNg; kala öli piab `joodama kui jalad `aiged onKhk; Sajood just kui kana Krj; sa jood ennast nönda täis justku kaenVll; obu tahab `juua `soajaMuh; Joob kui härg HMd; luomad jäid küna `äärde `juomaAmb; Kes põhjast joob, see poja saab; luomad on kõikse pääva juomata, `kõrbevad väilal; pruovi kua, sie on päris `juodavVMr; kuda `juua `antakse, nõnda juttu räägitakseKad; mes viga tõese `perse luuga vett juada, sii tähendäb, et tõiss kõneled; pojanaene käänud sahavrin õmale kördijuada `õt́smanKod; talvel oli alati kali `juvva; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; soolane aab `ju̬u̬maKJn; süvvä ja juvva olli egät ütte, aga raha `kopkud es saa `kergestPst; kui maarjapäevän äŕg `rästä alt juvva saab, tuleb ää viĺlä-`aasta; Lihasuppi tä es taha, a piimä jõie ku vaśkHel; kae kas lehmä omma joba `ju̬u̬nuss saanuvõ; kui veebruari kuu saab solatedu vett ärjä juvva, siss märtsi kuu ei saa mette kikka juvvaSan; ma jõi ärʔ uma januKrl; ta jei üte sõõmuga toobi vett `nahka; ta ju̬u̬ nigu kana veidükeseHar; är˽joogu˽ni ähenähe `kurku `tõmbatRõu; kua om jooja vaśk, tu vaa `ello jättäʔSe; ańd süüa ańd `d́ouaLei || figKui viketkaar omiku jõi tuli `vihma, `õhtane viketkaar jõi `kuivaPöi; vikerkaaŕ juob, `tõmmab vett ülesse, võtab jõgedest, `järvedest vettVJg; vikerkaar ju̬u̬b kui õts `Peipsi piälKod | nää su kuhi juob. kuhi juob suost (viltuvajunud kuhjast) Jür | noid oo külält, kes `mitme talo taari ärä joosõ üte suvõga (s.t vahetavad mitu töökohta) Räp; piipu joomasuitsetama mes sa sest piiboss `üste`puhku kisod ja ju̬u̬d; issuvad maha ja juavad aga `piipuKod | vett jooma (läinud)tühja läinud naid uńni om paĺlu nätt, suurõmb jagu naid om kõ̭iḱ vett `ju̬u̬ma `lännü, ei olõ medägi tähendüst olluʔHarb. alkohoolseid jooke kasutama, purjutama Juob mies – poleb kadus, juob `naine – poleb `terve majaKuu; `ninda joid, et jäid poro`jommiVai; tema joond ennast `joonuksAns; joob ise toru täis, ei tea midagidVll; joob ja lakub iga pääMar; Mi̬i̬s ju̬u̬b, mi̬i̬s tu̬u̬bHää; `viina ja õlut oli nii et mehed jõid püksata koheJuu; jõivad `eńdid lakku täisVMr; `päävade `viisi jõi ja laaberdasPlt; silmä sikuli pähä är ju̬u̬dHls; `ju̬u̬dav joogi om õlu ja viinKrk; nakass `praalma, et temä `jõudna kõrdsi kuivass `juvvaRan; kas sa olet ärä `joonu vai (kas sa oled purjus?) Nõo; na joovaʔ nigu säĺlile maha `jääse; ta ju̬u̬ henne ni˽täüś, et ei saa arrugiHar; vanaesä tu̬u̬ `jeie iks hinnäst ärʔ (jõi end purju) Rõu; juua täispurjus `Tuigerdas `juua täisJõh; kui mihed `juua täis, siiss `lähtvad aga `kraaklemaKäi; Juua täis kui pukkVig; kaks `irmsad `juua täis miest tulid `vastuKei || joomisega ära kulutama, ära raiskama jõi talu `nahkaLüg; ei saa `siivute `süvvä, aga juob kaik `välläVai; oma `riide ilbud joob seĺjast εεKhk; mes teenib, selle joob koaMar; mies juob enese `paljast ja `vaesestVJg; ta on ennast ära joonud (on varanduse maha joonud) Trm; mes `kopka saab ju̬u̬b mahaRan; `saaki saeme, aga mes tost kasu, kõ̭ik vanamiss jõi `persde, lõõrist `alla, tsoorist `välläPuh; mudsu pääst ärʔ joonuʔKrl; ta `ju̬u̬bõv kõ̭gõ mahaʔ, mia ollõvHar; tiä joosõ oma `rõiva kah säĺäst ärʔPlv; tu̬u̬ mi̬i̬śs jõi `hinne `põhjaVas; ju̬u̬ uma varandusõ kõõ̭ maahha; mü̬ü̬ maahha, ju̬u̬ üless (müüb maha, joob ära) Sec. viinajoomisega (hv mõne muu joogiga) mingit sündmust tähistama v pühitsema isämies `kutsus `pulmalisi `kinki `juomaVai; `pulma `järge `eetasse keivad veel äid `joomass; undi `aulased said `viina, läksid undi pütta `joomaKhk; oleme `seltsis pidusi joondMus; `lähkri `joojad viisid ruudile `ańda: `kindud, linu, `villu ja kapetud jaMuh; ölle `laudamesel `anti `kuiadat `lamba liha, `joodi ölle `laudustEmm; `peale jooma, see oo `pulmade `aegas, kui `kimpusi `müidi; siis kõrvatsenaene küsis, missa `peale jood? – `põrssa. – siis sai naps `viinaVig; pulma `aegas `joodi naiste rangid `pealeKse; seal juba `veiksed viinad ära `juodud (peigmees on käinud pruudi vanemate käest abiellumisluba küsimas) Ris; `kośjas `käidi neĺlaba ehk `kesnes `õhta - - kui lubas `tulla, siis `reede `õhta `joodi viinad ää; kui pruut́ `sõnna `viidi, siis `ańti suutäis `viina pooleks `peimega, `öeldi ikke suutäit pooleks `jooma. kui suutäis pooleks oli, siis `pańdi käed kokkoJuu; suured viinad ärä juadud jubaKod; joome `sõprustKJn; karjami̬i̬s tõi `viina ja õlle tei esi ja egä üits, kes karja `kahja `ju̬u̬ma `tulli, tu̬u̬ tõi söögi`kraamiNõo; kui pruudil tano pään oĺ `naati makõ `kah́ja `ju̬u̬maKan; ta käest saat pia juvvaʔ (on lapse sündi oodata) Krl; `saaja juvvassSe; jootu jooma`karja `juotu `juoma (kevadel, kui kari välja läheb, teeb karjane joodud ja kutsub terve küla kokku) Kuu; `mitmed joodud ee `joodudKhk; Joodud on `ju̬u̬dud, riśtiksed on ära `peetudHää; kihlusi kosja ~ kosjaviina jooma oli `kuulla, et kosi`viinu `juoma juo akkedaVNg; `kõsja`viinad on juo `juodudLüg; akkasid `kihldussi `joomaMus; seal `joodi kosja `viinaMar; jõime sial kõsjaviinadIis; kui `kõśju `ju̬u̬di, pruut́ pani issämehele `tasku `kindadKod; on kosjad `joodud ja laulatuse sõrmus sõrmesKsi; sääl `ju̬u̬di `kosje, om kosja ärä joodetu jobaNõo; ku kośäʔ ärr `ju̬u̬daʔ, siss läät makama košilasõgaʔSe; langu jooma`mindi `langusi `jooma nädal `peale `pulmade läksid ruudi kooJaa; kui pulmad `ollid, siis `viidi teise `laupa `õhta nooriku vanamad `langu `joomaMuh; `langu `ju̬u̬ma tulev noorigu ja nu̬u̬rmehe emät esät, lääve ruudi kodu `lange `ju̬u̬ma, kävväs sääl vi̬i̬l `lange joomanKrk; liiku ~ liitu ~ parisid jooma`juovad `kauba `liikuLüg; `lähmä `liitko `juomaVai; obu müiasse εε ning juuasse `liikuKhk; siis tullasse kogu pulma `liiku `jooma, kui liigud‿o `joodud, siis‿o paar rahvast `valmisMus; me jõime paadi `liituMuh; tegime selle peale veel liigudTor; kui viin ostetud on, siis joovad liigi `nahkaJuu; juo mu poja `liikuJMd; üks taldrek oĺli laua piäl ja siss kutsuti `liiku `ju̬u̬ma, jõid `liiku ja `pańti rahaKJn; olli rüä põld vai lina põld lõpetet, siss `ju̬u̬di lõpetust, tetti lõpetuss `liikuHel; tsiganiga liigu `ju̬u̬mist iss olõʔHar; egass sõ̭ss es saaʔ midägi tetäʔ ku liik oĺl `juuduʔ, tu oĺl nigu üt́s `kõnnõ kińnitüss; ku `liika es olõʔ `juudu, sõ̭ss oĺl paĺass juttRäp; `d́uomõ `lõikumatLei; lääm pariśsit `juumaLut; pulmi joomakahe otsaga `pulmi, neid ma jei küll kaKhk; `terve nädal `joodi `pulma; viimaks akati seda vaga `pulma `joomaMus; puna ~ veret joomaküünla- v maarjapäeva pühitsema `maarja puna `juodi minu ajal küll vielLüg; `päeva niideti ja `öhta `joodi siis seda `maaribe punaKaa; `maarjapääval `joodi puna `kõŕtsides jaLai; `küünle päeväl ja `maarja päeväl juvvas punaHls; naese käesive `küindle päeväl kõrtsin puna jooman – punast `viina, et põse punatsess läässHel; `küündlebä läki veret `ju̬u̬ma, õlut vai mõdu, et siss olõt verrev kõiḱ `aastaigHar; tulõʔ punna `ju̬u̬ma, saat punatsõ põsõʔPlv; `tulkõ mi poolõ punna `ju̬u̬ma, `kapsta `maarjapäävä `ju̬u̬de punna – suvõst saa illoss punanõRäp; terviseks ~ tervist ~ terviseviina joomaon ka se aeg kui `jooda teritEmm; `kahte `moodi `öötasse – joob teise terbist või `jälle teise terbiseksMar; nüid soab pereme terviseks `joodudJuu; `juodi tervit ja viinakluased olid laualVMr; tanutite ja `ju̬u̬di `terviss `üśtläsi [pulmas] Kod; `esti jõid `tervisse ära [pulmas], siis panid rubla `taldriku `pialeKsi; ku om pulma vai sünnipäiv vai midägi seräst pidu, siss juvvass `tervuse `viinaNõo; `ju̬u̬mi noorõ härrä `tervüsessHar; joovaʔ `tervüse `viinoPlv; ju̬u̬ `tervüsessSe; titejalgu ~ -varbaid joomaikke tite`jalgu `juoma [katsikul] Kei; tite `varbaid `joomaTrmVtjõuõs|jooma