joom2joom g joomaeP (juo-, jua-K, ju̬u̬m g juamaKod; g juõmaKhn); ju̬u̬m g joomaKseVig(ju̬u̬ma), TõsKJnhveL; juom g `juomaR 1. a. joomine meni loom on nii kasin joomagaKhk; ää tehk `liiga jooma ega söömagaMuh; `eńni pold ju `toopisi ega `kruusisi jooma jaoksRid; tee jooma tassidVar; kibu oli kapa `moodi, kõrv peas, jooma tarvis ilusti vääĺa leigatudAmbb. viina-, õlle- jms joomine tama on iga `päivä `juoma imosVai; ep saa joomast `lahtiKhk; Jõulud olid `kallid pühad, sööma jooma pühadPöi; Pillab kõik raha joomaga ääHan; jät́tis viina jooma mahaNis; seal `küinis pidi õllejoom ja tants olemaJuu; õli kõhe juama ualestIis; nüid läits jälle jooma‿päleNõo; ega tiä siss ei sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl omVas 2.hrl pljoodud, perekondlik pidu sai `pulmade pεεl, `joomade pεεl `kεidud teistega `seltsisKhk; kui meitel söömad-joomad oo, siis köevad meilMuh 3. jook Söömad joomad olid laua pealPöi; linnasse jalad pannasse `lehmdele jooma `sisseMuh; ikka kali oli joomas, muud ei saandki `joodudKir; panin vasikalle jahu `jouku juoma `sisse, on nagu tugevambKad; kure `maŕju `pańdi jooma `ulkaLaiVrdjoomine, joomis