jooksjatgn < jooksma 1.a, sa. (hea) jooksja, kärme liikumisega urdad `piävä `kanged `ju̬u̬ksjad õlemäKod; `ju̬u̬skjal rebäsel rit́sik suun, paigal`saisjal ei midägiʔKrl; hää `ju̬u̬śkja hobõnõRäpb. püsimatu, ringi jooksja mõni `ju̬u̬skja lehm, `pańti pää põrmussideRan; lirva om vana igävene libu ja `ju̬u̬skjaRäp; raha um ilma `juuśkjaLut 2.avoolav; vedelikku läbi laskev `juokseja riistLüg; `ju̬u̬śja raavKJn; lastel käe süüdikun, ss mõstass `ju̬u̬skje `vi̬i̬geKrk; rutto `ju̬u̬śkja jõgiRõu 3.sa. jooksva(haigus) sel one `juoksija jalusVNg; `Ilma tuleb `jälle, mo va jalg valutab `jälle, sii on ikka `jooksija sihesPöi; `joosja oo jalad ää `kiskundMih; `jooksja `jalge sees, põĺvist juba akkabTür; põeb `juusjadKJn; lendav jooksja id se va `lendav `jooksja, käib ühest kohast `teisiEmmVrdjooksev, jooksik, jooksja|haige, jooksja|haigus, jooksja|tõbi, jooksvab. ragisev valu käerandmes, nari, kidi meie Vellemel oli rögisev jooksja, kätt kipodas – raga, raga raga - - vase kiht peab seda aigost `välja `keskoma ja ära `kaodamaKäi; mul on juksi kääsPhlc. (roosihaigusest) `ju̬u̬skja kru̬u̬sKrld. (kubeme) song `ju̬u̬śkjatõbi, tu̬u̬ tege suurt valluSee. valgevoolus `valgõʔ kassikäpäʔ oma rooho jaost. keedetäs kel `valgõʔ `ju̬u̬śkjaʔ omaʔRäp 4. järeleveniv, järeleandev (silm v sõlm) Mitte kuedagi sua [võrgule] õigõsi `silmi, puhas `juõsajadKhn; `ju̬u̬skje sõĺmKrk; `ju̬u̬śkja om jätet [võrgule] `sisse, ei olõʔ sõlmit nigu vaiaSe 5.`ju̬u̬skje = jooksjahein – KrkVrdjoosihein 6.eufrott – KäiVrdjooksik 7. lendtäht täht `paistse ja `äḱki läits nigu `virdi edesi, tu̬u̬ `oĺli serände `ju̬u̬skja täht; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte, et tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg, ku inimene ärä suress, tolle täht satte mahaNõo