[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jaoks jaoks (jauks) Kuu Hlj Krj Muh LäPõ Vän Hää Ris HMd Pil; jaoss (jauss) LäLõ spor Pä, Kod KJn Vil eL; jaos (jaus) Kse spor Pä, KJn SJn Kõp Vil Krk Har; jäuks (jäoks) Jõe Sa Muh Emm Rei Rid ?Lih Ha Jä Kad Plt; jäuss Lih, jäus Mar Kse Han
1. [millegi] otstarbeks; [kellegi, millegi] tarvis; millekski `piima jäuks olid vanasti `astjad Jõe; sie `määrus old sen jauks `annetud et `palju old juo tule`kahjusi Kuu; pani keik asjad reisi jäuks `valmis Jäm; suur inimine lapse jäuks kodu Khk; ma tegi kirgu jaoks kenad pätid; see loom o tapu jaoks; nüid o puid tänase jaoks küll Muh; `tehke mo jaoks koa `ruumi Mar; meil oli `piske pada kohe keedu jäuks Lih; mõis `ańdis talumajade ehituse jäuks materjoà·li Kos; mea `ańtsin pu˛eale pidämese jaoss sinnä kaks `lehmä KJn; ni̬i̬d karva `pastlad oĺlid siss kah talve jaos Vil; üte kördi jaoss om [riiet] Krk; täl egä sõrme jaoss `peigmi̬i̬s Ran; ni̬i̬ puu om mul palutamise jaoss Nõo; mis jaoss toda tiit Plv
2. [kellegi] hooleks, mureks; [kellegi] talitada, hoolitseda; [kellegi] päralt see elu on nii tuule jäuks – `varju pole `kuskilt; vanad jähid poja jäuks `sööta ning matta Khk; ilma laaned olid puhas jäuks. [loomad] keisid keik metsad läbi Kaa; kui sa vööraste jauks jääd, küll se `raske asi on Krj; ma olin `lambrine ja siad ka olid `meite jäuks; kesse jäuks nee öunapuud nüid on koa Vll; See on ka vana inimese `nuhtlus, kolm pisikest last jäuks Pöi; suur vald jaoks, kelle `tahtmest sa jõvad teha; [pulmades pruudil] see üks poiss või mees, kes taal `olli siis jäoks, see tansitas siis nooriku ää; nee külad mis päris `mõisa jaoks (s.t pärusmõisale kuuluvad) `ollid, köesid `möisas `renti `maksmas Muh; neli `lehma oli mo jäuks `lüpsa seal Rei; põle sii `keegi `paergo elma jaoks (s.t igaühel on peavari) Mar; sel on jalad `otsas, neli `aastad on `voodi jaoks HMd
3. [kellegi, millegi] kohta, peale, pealt sada `marka meeste ning viiskümend `marka naiste jäuks (s.t 100 marka mehe ja 50 marka naise pealt) Khk
Vrd jaose, jaost