[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jampsima `jampsi|ma, (ta) `jampsib R(-ma`ie Lüg) Vll Lih Koe, jam(p)sib eP; `jamssima, (ta) jamsib Jäm Tõs Kos; `jamps|ma (`jaḿps-), (ma) jam(p)si(n) Vig Mih Kod eL(-me M Krl, `jaḿs- Har, `jams- Lut); `jämpsima, (ta) jäm(p)sib spor S L, Rap Juu
1. segast juttu rääkima; sonima; lobisema, mõttetusi rääkima `aige lähteb jo segaseks, akkab `jampsima Hlj; ärge `jampsige `lolli juttu Kaa; inimene unes vahel jamsib Krj; `aige akkab `jampsima juba peast Mar; mis sa jampsid, ega sie tõde põle Hag; `jampsis terve üä palavikus Iis; mis sa jamsit, kõnõlõʔ parebadõ Har; hullu`mi̬i̬lne jampś mis `suuhhe tulõ Rõu; ḿisa jampśidõʔ ~ misa loŕri ajadõʔ Se
2. jändama; hullama; vigurdama, asjata sekeldama mis sa `jampsid ja `torgid käppäd rahul et piä Lüg; tabrib ja `ullab `peele, mis sa jampsid nii pailu Mus; kaks kolm pääbä sai jamsitod `tääga Mar; tä muudo ku jamps innegi, tahaki eiʔ timäga kõnõldaʔ Kan; ta jaḿps nimega, kõrd kirutass üte nime, kõrd tõsõ nime; ma is taha timäga `jampsi˽`lät́si uma ti̬i̬d Har || oi kudass veri jamsip, soone `kargava kõik, laits om `väega `aige Nõo
3. eksima; ekslema jampsis `metsas, äs osa säält `välja `tulla Khk; et sa `jampsisid tee pealt ää; tea kus `maale ma oleks `jampsides läind Mar; sa jampsid ühüst kohast `teise Tõs
4. a. uimastama, uimaseks tegema meri jampsis mind tükkis εε Khk b. `öhta oli `vingu, moo pεε jampsis nii väga Khk
Vrd jamama2, jammima, jampima, jampsitama