jamelemajamel|ema, -daRidRanNõo; -leme, -deHls(jäme-) Helnägelema; tülitsema; vastu panema, mitte sõna kuulama Hobene akaś jameleme ja jameleme, ja es lääki raavistüleHls; latsed vahel jameleva, `kiisleva vai näseleva oma`keśkel; suure kah jameleva, `kiskleva ehk tülitseväRan || Egas temä kodu elust ei ooli, ta jamelep `ilma müüdä ümbreNõoVrdjamama2