jama1jamaRidPäTrmKodKJnSJnMRanHarVasSeLut; jämaPöiEmmLNgJür; d́amaLei 1. jätku- või liitekoht; ebatasasus; haavaarm, muhk Mut́ilina jamaPär; võrgu jama; aia jamaHää; piku jama ja `risti jama [võrgul] Trm; keväde `laatatse kõik võrgud `viimne ku jama `võetasse `lahti ja pesetässe võrgud puhtassKod; vähä ikki on sedä jakkamise jama nähaKJn; `lamba jalal om jama sehenPst; aab `kinni kasunu, jama om sehen sääl [puu koores]; mitu jama lehmä `sarve sihen, situ `poiga; ega si̬i̬ katik ei oole, laasik jama sehen, tiĺluk lohukKrk; palutõt jama käe päälHar; ku är `lü̬ü̬de, aja jama ülesVas; jaku kottalõ kasuss jama. `ku̬u̬ĺja lu̬u̬ kui kutstass; taa suurõ nõ̭naga kui määne jamaSe || [Kui täistuisanud teel pisut jälgi näha on, siis öeldakse, et] jama on näha SJn || kiviaia alus vana aa jäma pealJür || liikme-, randmekoht; (heina) kõrre lülikoht ḱäel un d́alal am d́amaLeiVrdjame, jõma, jämu 2. võrgu rakendusviis Jäma on see, kui vörk liigub `lahtiselt nööri pealPöi; tagumest noodad `üita jäma, nooda pära körvas; mo noot oli jämasEmm 3. (haiguse, peo) järg, jätk Haiguse jama oli tal alles külles; siäl viil pulma jama; neil on pidu jama veel siesKJn 4. (hrlvõrdlustes) a. habras, pude pude, algas kui jama; mõni võrgulõng ehk riie laob ära kui üks jamaTõsb. midagi kokkulitsutut, kokkusurutud tükk, kamakas leib kui jama; klimbid pajas lähevad jammaLut