jalgjalg g jalaüld (n `jalgaR; jälg g jälasporSaIdMuhHi; d́alg g d́alaLei) (adverbiaalses tähenduses kasutatakse ülemaaliselt sag i-pluurali vorme) I. 1. a. elusolendite jäse, millele ta toetub ja mille abil liigub; jalg (sag ainsuslikult) Jalg `sohkab (joodikust); jala koverduksed (kurk); `Saapad on jala `kurgust `kitsad; Jalalaba on `paistes `jüskü pakk; Jalapäkkä on ragu ajand; jalaselgKuu; `muudku ole vaid `püsti `jalgul, ei saa `puhka `millagi; `tuigub `jalgel; jala `pätkäd one `aigedVNg; ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude; `lonkab tõist `jalga; minä en saa `jalgust üles; jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis; Jala `õõnes ~ tühi kõht; jalad `pöias (kõverad) Lüg; jalad `arkis; `ulgub jalad `lääpäs, lohakalt viab `jalgu järel; lein jala `kondi ~`ketra luu `vällä; Jala alused ~ jala `põhjadJõh; obone `ellitä `jalgada; kravu `jalga; `kärbläise `jalga; `rouda tegi jala `pohjad kippestVai; niid köva maa jala all (öeld merelt tulles) Jäm; `kintsus `jalgadega (x-jalgadega); jala kurgu peelt päris `aige; nikastas jala `liikme äraAns; nii kaua kui moo jalg ikka käib ning pεε kannabKhk; jalg o nikastandKrj; Selle obusega `önne äi ole, jalad sukkas (s.t varsal jalad altpoolt heledamad) Pöi; masaja jalaga; lämbid ~ `lämpis jalad (lampjalad); obu riigib `jalgaMuh; Umigu käib neljal jälal, pεεval kahel ja õhtu kolmel jälal (= inimene); jäla `önded on `peenem koht, kus nötkubEmm; kuub oli jala `kurku; jala seered akkavad viludama; laps on alati ema jala `juuresRei; jalad vettis araksPhl; `jalgu `puhkama; jala kand taga; jala päkk oo allMar; [lamba- niitmisel] esimesed jalad `pańdi `kaenla `alla, lapsed `oitsid tagumisi `jalgu, lammas oli `jalgade vahel sülesKul; jalad `rangis ja `kaaras all; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhkuMär; enne oli neid `aŕsta, kes panid jala paegale, kui jalg `vältund oo; [vanal inimesel] Jalg maateral kinni; päkä `juures `väike karba tukk – jalatukkVig; püksi perse läks jala `õndla; jala `varvad `punduvad ääKse; jala kand, see sur nukk sii; jala põhe; jala `pialmene, üle summa oo jala pöidMih; Annõl nda piiniksed jala siäred nagu piibu orgidKhn; jala `luubelse końt; jala õnnalAud; jala põhja all oo jala päkk; jala rannePJg; Sügan jala `seĺga (laba); Kellel karvased jalasääred si̬i̬ saava rikkaks; Jalakõht ~ jalamari; Säärused `ümmer jalavarteHää; jala `kindrad; rüü `oĺli jala kontsadest saadik; jala muna (luupeks) Saa; jalad surevad ää; äda lõi `jalgu; jala nõgu on päka ja kanna vahel; jala nõo seesKei; jala kõberdese koht (tallaalune) on mõnel õõnesJuu; `luoma jalg `aige, nää `õngab `jalgaJür; jala `varba `otsa saab kua liigudataKuuK; seisa `jalgadega paigal; `jooksva `jalgades; ehmatasin roosi `jalgaAnn; krambid käivad `jalgusTür; jalg töńts, iga õle kõŕss akkab `jalgu `kińniVMr; `kõrge jalaga pikk inimeneVJg; kui veke jala pöid nigu kitse jäĺg; jala päkk on suure `varba all; mõni on kumera jalaga, jala põhi kumer, teine on `sirge jalagaSim; jalust vigane; jaladest ei saa `käia; jala põhjaalune ~ tallaaluneÄks; jalg kisub `krampiLai; jala seĺgroog ~ seĺg on se końt pöia ~ labajala pialPlt; `jalga ette ~ taha panemaKJn; iluse nõrga jala all ää `ju̬u̬skje oben; jala muna luu om jalal vällän pu̬u̬l; jala seĺgHls; jala põkk; üle jala seĺlä ei tule ääp pori; tasa jala nuḱke pääl kõńd; mia peĺlässi ka - - jäi kõvass ku soolasammas, jalg ka es tõusuKrk; jalg veedi väärät ja sattegi maha; jalg `ku̬u̬li ära, nigu `pinde ai täis; jala nõĺv (päkk); ei ole jala pövvä täit maadRan; mes sä looberdat, viat `jalgu peränPuh; jala käesivä `risti; Miili ei saana jalust ~ `jalguga `kõndi; jalaseere; kirves - - läits jala käänu `sisse; vigla aru läits jala labast läbiNõo; ma‿i võtaki toda `tańdsma, tol vana tömp jalgRõn; jala si̬i̬r, `pahkmass, konsSan; Istu ja puhka `jalga; Mis mul no viga, säĺlile säńgün ja muidugu tiĺlidä `jalgu; jalakuńt veritsess lännüʔUrv; kõtt om tühi, jalg om nõrk; Üts jalg pikk, tõnõ lühikõnõ, ütelukku käü, a edesi ei saa (= kell); jala lapard; jala lehiʔ valutõsõKrl; ma‿i saa enämb jalust kohegi, mul omma jala `kangõ; lihm saist noʔ `õkva jala lihe pääle, noʔ om jala lih́t `paistõt nigu pakk; jala nut́i omma veritsess `hõõrunu; `õkva jala nõdsu kottalõ kasuss pininaalHar; ei olõ kätt ei `jalga, esi ilmamaa tark (= kell) Rõu; jala `lapju Vas; jala maŕaʔ; mehine tu̬u̬ `jalguga ḿett; jala jaku seeh midä õks om mut́ingut; jala `kindreʔ põlvõ al; jalalaba ~ jalalapp `kat́ski; jala`lapjugaʔ toetat `vasta maad; Mõ̭nel naistõ`rahval ommaʔ jalasoonõʔ `veigaʔ ińdsile (pingule), kõ̭iḱ ni‿ku sinidseʔ munakiviʔ väĺähSe; jala sõrmeʔ (varbad) Lei || labajalg Jalg alt `ummes (lampjalast) Lüg; sokid jalas, `saapad `otsas, niid on jalad `valmisJäm; Jalg `lahti (lumevaesest talvest, lumevabast teest) Pöi; pikk säŕk, otse peast jaluniMär; võta jalad `lahtiTõs; jalad `riidesJuu; [lund] ia paks üle jala kord maha tuldLai; tõine jalg `kińni, tõine `vallaKrk; lahiśt `vihma maha mis kole, es saa kuiva jalage enämb kunnilgi `liikuHel; ma‿i ole paĺlaste `jalguga vi̬i̬l olluNõo; jalalõ `parraʔ, hüä `saapaʔSe; `pästaga jalaʔ `maalõ un `minkaga magamaLei; || (Rohkesti adverbiaalset, piltlikku kasutust) jalaga ~ jalg(ad)ega 1. jalgsi kas sa jalagõ tulliKrl; kerikun oĺli kõ̭iḱ jalaga inemiseHar; lät́s jalagaʔ `liinaSe; 2. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte minä ei käi jalagagi `kõrtsisLüg; perenaine es saa vahel `jalgadega pöllalegidKhk; nüid pole `endal eri `jalgadega `minnaVll; ei ma `talve ole jalaga maanteele saandAnn; mina sinnä ei lähä oma jalagagiNõo; olõ‿õs ma säl jalagagiʔ Se; 3. kiiresti, ruttu Mine jalgega ja joose koa vahest sekkaHan; tule `jalgadegaKad; käi `jalgugaKam; oma jalaga iseseisvalt, omal jõul `aige juo käib oma jalagaLüg; soan ike oma jalaga vel `õueJuu; `Tervüs om kehvä, peräkõrd ei saa uma jalaga tagasiUrv; lat́s nakass jo uma jalagaʔ `juuskmaLut; jalust ~ jalad otsas ~ ära jalad haiged jalad on `otsas, muidu liiguks veelMus; Jalust otsasKuuK; [lehm] jäi jalust ära, nii jalad äraTür; ta on `vuodis kohe, jäi jalust äraVMr; jaluss õli ärä, ei suanud käedäKod; jäi jalust äraÄks; Jalust olt eś ka nii otsan, et mitte kohegi es˽saaʔUrv; jaluta ~ jalgadeta ilma jalgadeta, haigete jalgadega, käimisvõimetu `sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõisedLüg; mina vana inimene `jalguta siin `vuodesJõh; Käsita kisub, jaluta jookseb, valuta viŋŋub (= tuul) Jäm; jaluta Jaen lεheb `seina kaudu üles (= suits) Khk; laps viel istub, ei ta kõnni `ühtigi, on viel jalutaVJg; aga sängin ei tohi ka olla, siss jääb `u̬u̬piss ilma jalutaNõo; jäät periss `puhtass jalalda, ei saa inämb kohegi minnäʔHar; jaloldaʔ inemineSeVrdjalutu;jala ~ jalgade all, alla, alt (jalgade) ees(t), jalus(t), tüliks, tülist kasi `jalgade alt εε; missa oled sii teiste `jalgade allKhk; mine `jalge alt äraHls || neil oo `toito jalgall tallata (st raisata) Kul || ma ole `seitsmeküme kuiendama [aasta] peal jalad (olen 75 täis) Tõs; ühiksa `kümnes `oasta jala all (89 on täis) HJn; kaheksas `uassa jala allKod; jalad ~ jalg all; jalad alla [saama, võtma; tegema] seismis- v käimisvõimeline; seismis- v käimisvõimeliseks muut(u)ma, püsti tõusma, käima hakkama ei `saagi enäb omale `jalgu `alle, ei saa `kõndidaLüg; noh, vöta jalad ala, töuse üles [lehmast] Khk; kes vähegid jalg all oli, keik `viidi jaanituld `vaatamaMus; põrsas ei võta kudagi `jalgu `allaVMr; kere pu̬u̬lt ilos obene, aga `jalgu ei õle all (ei sõida kiiresti) Kod; latsel oma jalg all jobaRan || (kukkumisest) Tee nii libe naagu tat́t, mitte jalad all äi seisaPöi; nii i̬i̬le jää, nõnda‿t jala ei saesa allPuh || fig 1. kiire sammuga, heade jalgadega Pane ädala `peale minema, kas siis pole `loomadel jalad allPöi; kui `rantsos `Moskost `väĺla läks, siis ajasid kaatsakad neid takka, küll siis Punapardil jalad all olidMih; 2. iseseisev, sõltumatu, majanduslikult kindlustatud sain juba elole jalad `allaJõh; nuored, kel jalad all, nied [lähevad minema] JJn; `enne oli puru `vaene inimene, aga pärast sai jalad `allaPlt; sai sääl joba jala `alla. läits nii suurelisesRan; || (asjade kadumisest) Kuhu sie kuĺp siis sai, jusku oleks jalad allIisR; jalad alla tegema käima sundima, minekule ergutama Vaata laiskvorsti, küll ma sulle jalad alla teen Vig; piits teeb obusele jalad `allaTõs; kevade`öeldi: las ta (loom) läheb `väĺla, küll jaań `talle jalad `alla teebLai; jalad alt väljas ~ ära seismis-, käimisvõimetu; jalad haiged; (ka kukkumisest) jalad on alt `välläs, kuhugi ei `pääseLüg; jalad nagu `võeti alt ää, ei soa `köia εnamMuh; nii klaes jää nõnna, et võtab jalad sool alt ääMar; ühekorra old aga jalad alt ää ja Aabu vie allKad; minul jalg jäi alt äraPlt; jala om alt ärä, kudass ta kõnnibNõo; mul võ̭ti hirmuga õkva jalakiʔ alt ärʔPlv; jala ~ jalgade peal, -e, -t jalgadel(e, -t), püstiasendis(se, -t) (ka käimisvõimest) `püstü jala pääl (seistes) Kuu; tama alisi oma `aigukse jala pääl `vällä; laps jo `jalgo päälVai; obused norgutavad, `püsti jala pεεl magavadKhk; jala pεεl aigosKäi; timbib ja tambib `jalge pial, üks rahutu vaimVar; vaarub `jalgade pealJõeK; jala pialt kukkus mahaPlt; mõni tiisiku `aige kuivass jala pääl äräKrk; Käü nigu vana igävene loobõrd `jalgu päält maha sadamisenUrv; Kõik kerikoaig maʔ saisi jalapäälVas; tõbine aja hińnäst `jalgu päle; jo jala päl käuSe || figiseseisev; majanduslikult sõltumatu Mees päriselt juba oma jala pεεlKaa; õppib oma jalge pääl seisma Pst; oma `jalge päälKrk || taa elo om jo nii savitsidõ `jalgu pääl (ebakindel) Vasb. (võrdlustes) Jalg nindägü kassi kaul Kuu; Jalad väsind `nindagu `nuiad; `Nuorelt jalad ku `värtnäd all; Jalad ku `kougud (kõverad) ~ `mõisa `muonamel (suured) ~ `pilpad ~ `pitskid (peenikesed) ~ `suksed ~ `putked, `sääräd pikkad ja `piened; Jalad nigu `ketrad (kiired) IisR; Jalad ku õbelusikad (pisikesed) Lüg; Jalg kut matimoa (suur); Jalad all kut suured `tündridPöi; Jalad lääpis all nagu luutõbisel lehmal LNg; Jalad all nagu veevõtmise pingid (pikad labajalad); Jalad perse all nagu saksa rätsepal Kul; Jalad kui rangipuud Mär; Jalad jusku sia sõrad (mustad) Hää; Jalad kõverad kui looga murre Kei; Jalg nagu vaese mehe vakamaa (suur) Amb; Jalad nagu sambad Koe; jalad nagu pakud all (paistetanud) Kad; jalad kui tambid all, `aiged; nuor on `kerge `jalgadega, jalad nigu vedrudSim; pikad jalad nigu koodidPlt; Jala ku lambsu (suured ja laiad); Jala ku peüvä (kõverad) Trv; Jala all ku usse pulga (ümmargused) Krk; Jala ku `taosseHel; lühikse jala nigu pätäku; jala nigu tangi (jalad kanged) Ran; ta‿lli vähälik obene, aga jala nii käesivä juśtkui kerilavva allPuh; nii jämme jalaʔ ku tulbaʔ all Krl; piḱäʔ jala˽nigu kure jalaʔ; ilusa jalaʔ nigu pütśikäʔHar; sääntse paksu jala kui kahru jalaʔSec.figKuhu sa lähäd? – Lähän `sinne kuhu jalad `vievadJõh; Olid sa jalgu pidamas (küsitakse inimeselt, kes räägib teiste seksuaalsuhetest) Kaa; Kas jalad puutusivad põhja (küsitakse kaua magajalt) Iis | [pulmas põllelappimise ajal] akati `võitu tegema, et `peidme puolt võit – `peidme jalg pial ja pruudi puolt, et pruudi jalg pialVMr | Minial peavad olema jänese jalad ja `lamba süda (minia peab olema virk ja tasane) Hää; Pido `pernaasel piät olõma jänesse jalaʔ ja kuninga mi̬i̬lRäp | Egä sul `valla ~ `kruono jalad õle et `sõisadLüg | Kes teist jalaga lööb, sel jalg auast välja kasvabVig | (häbelikust; norutajast) `Istub pia `jalte vahelIisR; Käib pea läbi jalge kut va äbelik koerPöi; Tömmas saba jälge vaheleEmm; Kus ta näeb, pää kahe jala vahelHää; kõnnip pähl, pää `jalge vahel mahanKrk | (ruumikitsikusest) kerik täis `rahvast, ei õle jala `ruumiLüg; ei ole jala asetkiKJn; jala `pandaʔ ei olõʔ asõnd ~ maadHar; Ei olõ kohe jalgage maaha panda Räp | Mine sa, sool nooremad jaladPöi; muud ei `aita, jalad `piässägä perse (öeld põgenedes) Kod; Tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale; `Juakseb jalg `perses, las akkab `tüäläJõh; Suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `perssesIisR | (aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodiLüg; Ei viitsi õigel viisil oma jalgu järele vedadaLai; täi kooleb jala `alla äräRan; ei jõvva `jalga üle läve `tõstaRõn; taal õi lää jalg tõsõst edesi `eieʔUrv; ei kergütäʔ umma `jalgagiPlv | (keemisest) Nüüd on pajal jalad all Hlj; nüid on padal jalad all, `lendab keedaÄks; küll on padal jalad allLai | (kuulujutust) `Lorbatuse juttul ei õle `jalgu allLüg; `jälle jutt ja jalad allIisR; Jutul põle `jalgu allHan; jälle jutt ja jalad all, ta läheb edasiLai | vili kasvab ärja jala all (st härg annab palju sõnnikut) Nis; peremehe jalg rammutab `põldu (s.t peremees peab ise põllul olema) Ran; ega `tü̬ü̬lise jalg `viĺlä ei sõkuNõo; sut jalaʔ ravidsõsõʔ (rändajast) Lut | Iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest); Küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase mehe vai `naiseLüg | Ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust) Jõh | Kellel pole pead `otsas, sellel olgu jalad (unustajast) Pöi | lükkäd ärä jalaga, `tõmmad aga `käegä tagasi (ära halvusta seda, mida veel tarvis võib minna) Kod; Obune komistab neĺla jala pääl, mis ime siis, kui inimene kahe jala päälHää | valel o lühised jalad, vale asjad tulavad ülesKhk | kene `jalga `tatsa, sene suu `matsaVNg; kelle jalg kergatab, selle keel nälbatabMuh; kelle jalg patsatab, selle suu matsatabMär; kelle jalg `ilpsab, selle käsi `nilpsabHää; kelle jalg tatsutab, selle suu matsutabJuu; kelle jalg `ülpäss, selle ki̬i̬ĺ `nälpässKrk; kelle jalg tats, selle suu matsRan | Kelle jalg sitage, selle suu saiagePst; Jala põlvini sitatse, suu kõrvuni rasvaneHel; (üks ~ teine) jalg hauas ~ augus vanast v haigest inimesest üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal, aga ikke viel tahab naist võttadaLüg; jalg `audas, teina ava `pardal ~ εεrelKäi; Jalg hauas, teine kaldalVig; Üks jalg `aukus, teine augu ääre päälHää; vana mullake joba, tõene jalg joba avvanRan; üt́s jalg hauan ja tõnõ haua perve päälHar | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre pealVän; üt́s jalg ilo poolõ, tõõne surma poolõVas | Kinel jänu, senel jäladEmm; Kel jano, tol jalaʔRäp | Kie ei õle jalust vigane, on arust seganeLüg; Pεεst segane voi jälust viganeEmm | Ei saand `enne `surma enamb oma `jalgu maha `saama (ei saanud enam eluga järje peale) Jõh; jalga ette ~ taha panema (kedagi) milleski takistama Eks Ats eese kaibamisega Peetrile jala ede paniKaa; Ära lase omal `jalga taha `lüia; ta `pańni mul jala tahaHää; jala ette [nägema] lähedale `Ninda pime, et ei nää jala etteJõh; Äi sa näe eese jala ede ka mette (tulevikku on võimatu ette näha) Kaa; Ei näe jala ettegi änam (inimene on pime) Hää; kui akkab juba jala ette nägema, siis on vekese `valge aegLai; ma `aima iki jala ette vähä äräKrk; sa‿ss näe mitte jala ette tõnõkõrdOte; jalg jala ette ~ kõrval ~ perän samm-sammult, aeglaselt, ettevaatlikult [liikuma] `astuvad nii kaks `valged `muĺlikast jalg jala `korval, et edasi ei saaJõe; Obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjumaIisR; söidab nii tasa, et jalg jala edeJäm; astub na pikkämesi, jalg jala etteTõs; `tatsab jalg jala etteVMr; läke jalg jala perähLutVrdjalg-jalalt;jalga jala ette käima, kõndima (hrl koos eitusega) p‿saa `jalga jala edeKhk; ei nää `jalga jala ette `astudaKei; ta on nii mõnnetu, et ei jõua kohe mette `jalga teise ette `tõstaSim; nii pihtpime ü̬ü̬ `olli et, es näe `jalga jala ette pannaNõo; pimme, et ei näe `jalga jala ette `pannaKam; Jalgu peran vedama (lapse-east väljajõudnud, iseseisev olema) Pst || akkass iki üless `aama, `jalgu `perrä vedäme (paranevast haigest) Krk; kes sellele jala `piale `astund (kelle süü läbi ta on rasestunud) Ksi; Vassaku jalaga `vu̬u̬dist maha `astund (halvas tujus, pahurast inimesest) Hää; Jalg hakkas ahju veere pääle tükme (vanadus kipub kallale); üte jalage ärjä liha (seen); mis suguline ta vi̬i̬l om, undi tagumine jalg (kauge sugulane) Krk; täl `naisi jalaga seǵäda (palju); karass kate jalaga (otsejoont) õnnetuse `siśseRan; Kõ̭iḱ uma elu aig olõ ma pidänü katõ jalaga keset ellu `traḿpmaRõn; Kus hüppas mulle nelja jalaga peale (süüdistas ägedalt) – miks ketid teritamataTür; jalga heitma kõndima, ära minema tuleb natuke `jalga `eita koa, teeb enesele sööma `tahtmestMih; oĺlimi sääl tüḱk `aigo, sõ̭ss heidimi `jalgaPlv | ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussestLüg; jalga katsuma 1. pulmas pruudiga tantsima, mille eest tuli pruudile raha anda – PilKJn; 2. (suguaktist) sai igä mies `jalga `katsudaLüg; j. keerutama ~ kergitama ~ seadma tantsima eks `nuored ikka `armasta `jalga `kierutadaJõe; lähme `jalgu kergitamaMar; ei ole mina oma `jalga `seadnud, isast ei `tohtindPil; kergitäsin koa oma `jalgu KJn; `kargamise man kergütäss `jalguSe; jalgu kiitma ~ tänama põgenema Ega mul muud üle jäänd muudkui kiitsin häid jalgu Hlj; Kuski madinast läks, siis kiitas jalgu Jõh; ma sai pakku, tenässi endä äid `jalguNõo; jalga kaapama ~ kummardama [maani] kummardama kellegi ees `linnas õpetavad `jalga `koapamaKos; viga täl `jalga kumardadaʔ ku rahha tulõ [mõrsjal]; sis `laotas maaha sinnäʔ `jalgala ja kõigilõ kumaŕd `jalga; t́siaga and suud ja konnalõ kumardass `jalga (joodikust) Se; jalgu kängmä 1. surema taa `tahtsõ `jalgu `käńgiʔ oĺl jo `hirmsa `haigõ; ku `süämepalavik om, siss ta käńg ruttu jalaʔHar; vana ineminõ jo om `jalgu käńgiSe; 2. jooksma ajama, säru tegema Ku sa˽siist är kao õiʔ, sõ̭ss ma su˽jala˽käńgi; Vai vi̬i̬l lää eiʔ, küll ma˽tää jala˽käńgiRõu; ḱul ma su jalaʔ käńgiVas; jalga laskma ära minema, ära jooksma, põgenema kui ei taha teha siis lase `jalgaVNg; läks nõnna `jalga `laskes (kiiresti) Muh; ma `kaie ku `jalga `laskme saiKrk; nigu raha kätte saeva, lassiva `jalgaRan; laseme nüid `jalga ruttu, muidu peremiss tulep, nakap pahandamaNõo; lasõʔ `jalga, sõss ei jääʔ `nälgäPlv; j. lööma id pian akkama `jalga `lüömä, akkan `jälle menemaieLüg; j. panema id äkist pani `seuke kabin ning plagin mineme kohe teed, panid `jalga säältAns; ühe `aasta õli ja jälle pani `jalgaIis; ninda ku ma näi, panni `jalgaKrk; ma saen `väĺjä ja piästsin jalad (jooksin ära, põgenesin) Kod; jalga tooma ~ kandmajalgadega suira, õietolmu tooma (mesilastest); keväjelt om mihiläisil edemine asi jala `tu̬u̬mine. ku na joonõn ommaʔ, na toova `jalgaHar; jalga vajutama kiirust lisama, käiku kiirendama läks teene lepikusse ja meie `vaotasime `jalga nõnna et ei ta enam meid kätte soaJuu; jalgu viskama 1. jooksma, ruttu kõndima küll `viskas `jalguLai; 2. tantsima pidu pääl - - sääl `karglõsõʔ ja `viskasõ `jalguHar; jalga võtma 1. jalul püsima, kõndima juba laps akkab `jalga `võtmaMuh; 2. (majanduslikult) iseseisvuma – Vig; 3. kodunema, pinda leidma si̬i̬ sõna võtab `jalga ruttu, mes `niiskeneKod; jalg ~ jalad seina(s) ~ seinal ~ seina peal[e] (laisklemisest, tööta olekust) magab kodo jalg `seinä päälLüg; Jalg seina, hambad varna LNg; Jalad seinas, hambad varnas Mar; Jala seina pääle paneme (magama heitma) Krk; Jalg saina pääl, hamba varna päälKrl || (kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasidLüg; Jooseb kut oleks sada paari jalguKhk; Pani seikse vardiga minema naakut oleks mütu paari jalgu allKaa; Pani liduma nõnda kut jalad `võtsidPöi; pane külase minema siis on sada `paari `jalgu allMuh; lähäb nõnna, et jalad `vilkuvad allMar; läind mis jalad `välkund allVig; Jalad käivad `selga; Läks nõnda, et teine jalg ei näinu teistHää; Lõikas et jalad all tuld lõivad; Läks et jallad kuklase lõidSaa; Jooseb et jalad ei puutu mahagi Trm; `jooksis nii et jalad käisid `kuklaLai; joose nii et jalad ei putu mahaVil; [põgeneb nõnda, et] jala `maasse ei putu mitteTrv; pańds tare poole nõndagu jala võtiveKrk; lätsive kas jala tuld leive; Läits nigu jala es putu maa `küĺgeHel; ma joosi nigu jala es puttu maha ~ maa külge ~ `vasta maad; ta ju̬u̬sk nigu täl jala vähä võtivaNõo; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; juusk nii et jalaʔ valutõsõʔ ~ tuld lööväʔHar; kaḱk minemä nigu jala võt́iʔRõu; ju̬u̬sk nii kõvastõ et jalaʔ `kukrohe kääväʔRäp | Kisu jalad tagumikust `lahti (mine kiiremini) Jõh; Küll ma võta sul jalad kõhu alt `väĺla (ähvardus laisale, aeglasele) Hää; Jalgu kõik kõhualune täis (jookseb kiiresti) Kad; Aa jala kõtust väĺlä (öeld aeglaselt kõndijale) Trv; ku ma tal kait́s `jõhkamet anni altaisa, obesel olli jala ku kõtust vällänKrk; jalgadele auru ~ nõu ~ säru ~ tuld ~ valu jne (takka) andma kiiresti minema, ära jooksma, põgenema ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagiLüg; Jalgadele nõuu andma Tor; `ańtsin `jalgel tuld takkaRis; sain aga `jalgadele tuld `anda, muidu oleks `pihku jäändLai; annab `jalgadele valu, kardab et saab tupe `pialeRan; piat jalulõ tuld `andma, muidu jäät pümme pääleHar | Jalgele kihu tegema id Tor; jalgadele teada andma id anna `jalgel täädä, ku sul `kerge jala, küll jala pästäv Krk; jalad hüüdma ~ käima ~ vilkuma ~ viltsima jne panema ~ saama id saab jalad `keima `panna; küll sai ruttu jalad `vilkumaKhk; pane `jälle `veltsima jaladMar; pane jalad `üidma ~ `vilkumaTrm; Kuski madinast läks, siis `kiitas `jalgu (jooksis ära) Jõh; jalad kaenlasse ~ näppu ~ pihale ~ selga ~ õlale jne võtma 1. (jalgsi) minema (hakkama) Ei saand keneltki hobust, `muutku oda jalad `selgä ja mene jalaKuu; `võt́sin jalad näppu, läksin TapaleKad; võta jalad `kaindlasse ~ `seĺga ~ õlale, mine siisKsi; võta jalad `selga ja perse käe `otsaLai; võt́t jalaʔ `säĺgä ni ĺät́s `ärki, kõõ tüü jät́t `maalõLut; 2. jalad `seĺga `võtma (kiiresti minema, jooksma) Hää; pane tüdrugule jalg `pεεle (kindlusta omale pruudiks), mis sa seda lased `ümber liperdaMus; [kellegi] jala alt ~ alt jala läbi käima [kellegi ees] end alandama, [kellelegi] õigust jätma olen ta jala alt läbi käindRei; Käid teiste alt jalaAmb; ma käin ta jala alt läbi, aga ikke ei soa ta `tahtmistTrm; rasket jalga ~ raske jalaga ~ raskes jalgus ~ raske jala peal rase `rasked `jälga inimineMuh; naine om rasset `jalgaKrk; rasõdõd `jalgaSan; rasõha jala päälLut; `tüt́rik oĺl vanna `jalga id Har; noorikõl jo `ĺuhko jalaʔ id Se; `ĺääĺme d́alabäl id Lei; jalad külmad (uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab) Lüg; [minial] jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augubKoe; alles vi̬i̬l jalad küĺmäd aga juba uhkustab oma talugaKJn; jalad lühikesed ~ nõrgad purjus ma `tantsisi, aga jalad olid lühikesedMus; [Ta] ei saa `lonksugi inge `alla `panna, juba jalad nõrgadHan; kolmas jalg 1. kepp ma‿p sua muidu üle ukse mette, kui mul põle kolmat `jalga mettePöi; toḱk olna vanainimesel kolmas jalg Nõo || tämä käi pää `kolmanda `jalga all (käib küürus) VNg; 2. mehe suguliige [viina pakkumisel öeld:] Ega mees ühe jalaga pole. Teise jala jauks veel kolmanda jala jauks ka Amb; tee ~ minek jala ~ jalge all lahkumine tie juo `jalgude all, pian akkama menemäieLüg; sool siis tee jala all, pole änam sii `rahva seas metteKhk; Vana inimesel pole muud änam midagi kui minek on jala allPöi; võt́tis tie `jalgade `allaSim; enel surmati̬i̬ jo jala allKod; mitu tuult ~ teised tuuled jala ~ jalge all 1. teist eesmärki omama Ei täma enamb talu`tüöle tule, sel `linnas `teised `tuuled `jalte allIisR; tääl veel meto tuult `jalge all `keiä, kis teab, mis täst saand ooMar; 2. kindla elu- ja töökohata mitu tuult `jalge all, kui `paika põleJuu; tuli ~ tuul ~ jalgu all püsimatu nagu tuli `jalgu all, ta ei saa paigal ollaTrv; nüid om tal tuli `jalgu all, ta taht ajame panna jälle (hobusega sõitma) Krk; tälle tetti tuul `jalgu `alla (aeti ära) Ran || jalg `pistetuksel menus (iga hetk minemas) Kuu; kui veli midägi käśk, siss jalg `olli juba minemänNõo; Liine kaks um joʔ üt́e jalaga TallinnanRõu; peast jaluni üleni, tervenisti ehitab oma tütart piast jaluniVJg; pańd poesi pääst `jalguni `rõivide Nõo; ma olõ pääst jaluni `aigust ~ vallu täüsKrl; ma olõ timä pääst jaluni `rõivõilõ tennüʔHar; pääst jaloniʔ `vahtsih `rõivihPlv; pääst lätt nigu jaloniʔ hirmSe; ei - - peast ega - - jalust aeglane ei teho `miski sie tüö tegemine, ei `pääsi päist ega jalustLüg; kikerdab (vireleb) aga `peäle, ei soa peäst ega jalust edasi Juu; ei sua edasi ei päist ega jalust JMd; temä ei `pääse pääst ei `argne jalust, ei saa edesi ei tagasi Nõo | temä om üten päie `jalgega `kinni, temä edesi ei saaKrk; pead-jalad koos 1. ruumipuuduses Säel tua`ubrikus nad kudagi elavad, piad-jalad kuosIisR; Elast pεεd-jälad koosEmm; Elasime `piśses tuas viiekesi piad-jalad olid koosHan || Päe lühike, pead-jalad koosSim; 2. küürus Seĺlavalu oo selle mehe piad-jalad kokku tõmman - - na kõberasHan; ma käin piad-jalad koosAnn; vastu päid-jalgu Söhukse teo eest kuluks taale küll vastu peid-jalgu andaKaa; Sai vastu päid-jalguEmm; käsi-jalg 1. Äga nee enne jäta kut mönel käsi-jalg kaalas aa; [ta] akkas maas käsi-jälgu sipudamaEmm; 2. emal olivad isegi kääd-jalad tüöd täisVMr; käe-jala juures ~ man Kruntkoha pidamene oli ulga param kut teiste kohtade pidamene sest sεεl oli keik kεε-jäla juuresEmm; edemält `pańti `õina sarv rasvaga voki käsipu `õtsa silmussega. siis ta õli käe-jala juurenKod; käe-jala manRan; käte (ja) jalgadega Mul endal raius naine käte ja jalgadega vastuTür; tõene mi̬i̬s - - karanu käte ja `jalguga appiPuh; laits paneb `jalgu ja kätega `vasta. ei lase `enda `tarre `viiäNõo; kässi `jalgugõ sais `vastaKrl || käsil otsib jälul leiab (kes väga head tahab, leiab halva) Emm; käsist-jalust käsist-jalust viganõKhn; ta on kua käsist-jalust `tüöga `siutudVMr || ei saa enämb kohegi, ei käsist ega jalust ei pääst ega `persestRan; `jalgust ja kätest sa oled nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnäPuh; kätt-jalga mööda lohakalt Laseb kätt jalga mööda lohenalPJg; ükskeik kudas kokku klobitud, see `ööldaks kätt `jalga `mööda `tehtudHMd; nii kätt `jalga müöda tieb, ei uoli tüöstVJg; ei jõua ~ saa kätt ega jalga liigutada ma olen nii väsind, ei jõua kätt ega `jalga liigutada VMr; sie `aigus võt́tis mehe ni maha, et ei suand nädal `otsa kätt ega `jalga liigutataSim; ess liiguta kätt ega `jalga nigu surnuRan; jalad oma laua all Kes tiid, kuis sis lugu om, kui oma lavva ala jala panet (kui ise peremees oled) Ote; jalaʔ ommaʔ uma lavva allPlv | Juhan Maaliga pańni ka jalaʔ üt́e lavva alaʔ (abiellusid) Rõu | Kui ei `kergidä saba, sirutab jalad `väljä (sureb) Kuu; kut [lehm] mäletsema ei akka, lööb ika jalad `öigeks id Jäm; | Odot poiss, ku esä tulõ, tu̬u̬ su jalaʔ `sõlmõ käänd (annab peksa) Rõu; | tolmu jalgelt puistama lahkuma puistab tolmu jalgeltLNg; Ta olle - - oma jalgu päält nende tolmu maha puistanu ja kadunuNõo 2. a. (eelmiste kasutusjuhtumitega tihedasti seostuvalt) jalaaste, samm, astumine, kõnd, käik `Kerge jalaga `nindagu kits üppämäsKuu; kie üvä obone on, `kõnnib `lahke `jalgudega ja `pitka samugaLüg; Nuar laps jalg `kergeJõh; sage jalaga (kiire sammuga); `kerge jalaga ägasse `poole minema; obu teeb nobed `söitu, `lahti jalaga; `raske jalaga obuKhk; et sa nobed jalad teed (et sa kiiresti lähed) Kär; üks va `umne jalg ~ `umpse jalagaMar; aga sel olid eäd vaĺlud jaladVig; ta pika jalaga, pani tuast `väĺla, ei saand tat kätte `ühtiMih; see inime oo `raske `jalgegaTõs; `jõutsa jalaga oboneVMr; Laps nuorämb jalg kergembRak; veike `kerge jalaga mi̬i̬sKod; lahe jalage oben(e); `kinni `jalgege, ei lää ruttuKrk; tu̬u̬ Jurak `olli `väega `kärmä `jalguga, ju̬u̬sk ikki obesega ütenPuh; vallalõ `jalgugõ; tulõ mullõ pikä jalagõ [öeld käimist õppivale lapsele] Krl; käüʔ sä virga jalagaRäp; muido kõhn, a `keŕge jalagaʔ [hobune] Seb. (koos eitusega) mitte sammugi, mitte sugugi, üldse mitte sest `saate ei õle minä enämp oma `jalga sääl käindLüg; ma pole oma `jälga mette `teiste `maadesse saandKäi; ei mo jalg põle `sõnna saandMar; `sinna ei `tohtind obusega `jalga `minnaVMr; ei tiä, kas oo metsän `jalga käenudKod; kõrtsis ma ei käi `jalgagiKJn; es saa `jalga `vällä, periss kodun olliKrk; kõ̭ik si̬i̬ taĺv `olli sükäv lumi, ega ma kohegile `jalga ess saaPuh; si̬i̬ `väike ei lähä ütsindä mitte üits jalg koheki; pojatütär ei tule `jalga siiäNõo; Ma iss tohe `mõisa `mõtsa karjaga `jalga minnäʔHar; ei olõʔ `jalgagi koh käünüʔPlv; (oma) jalga ~ jalgu pistma ~ tooma ~ tõstma ~ vedama ~ viima [kuhugi] minema, tulema (sag ähvardavalt, hrl koos eitusega) Oma `jalga enamb ülä tämä `ukse ei `tõsta; Via siis oma jalad ka `meie`pualeJõh; ei miä‿n [ole] oma `jalgagi `sinne viendVai; p‿vöi `kuskile `jalga `töstaPha; `kindine elo, ei saa `jalga `kuskile kottu ää viiäMar; Tuu oma jalad vi̬i̬l siia (ähvardus) Vän; nii kui jala üle ukse pistad, suad kohe pähäVJg; Ma ei õle viel mitte oma `jalga tema uksest `sisse tõstTrm; ma põle oma `jalga `kõrtsi viindKJn; mia ei pistäss `siandse kõle ilmage `jalgagi üle läve `väĺläHel; mina enämb oma `jalga konagi sinna ei viiRan; ei ole Mańn siin käenu, ei ole `jalga siiä toonuNõo; ei olõ ma su `tarrõ umma `jalga `piśtänü; sa ei olõ `jalga põllu pääle viinuʔHar; Et sa umma `jalga siiä inämb ei tu̬u̬Räp; [hobuse] jalga kaema ~ katsuma ~ käima ~ proovima kiirust, jooksuvõimet proovima oli si arilik kerikus `käimine või pulma aeg, igaüks `katsus oma obese `jalguÄks; noorõ obõsõ `jalga käima Krl; oodaʔ pan ette, ma kae t́al `jalga ka viilSe; jalga lühöndama (kellegi eest midagi toimetama) minge `aage loomad ää, lühönda mo `jalgaMar 3. a. jalanõu kahe`kortsed jalad all (s.t saapad ja kalossid) Jäm; panen teised jalad, teised `soapadPee; siss käńgitivä tõõsõʔ jalaʔSeb. sukalaba Viiś `toĺli `koetass jalg, sõ̭ss nakatas kokko `võtmaUrv; sukalõ vaia `vahtse jalaʔ `otsa kotaʔHar 4.figtugi, abistaja, sammulühendaja ta (laps) mul jälags ika ka, ta mul `käskida kaEmm; tä oleks ikke `moole jalaks ja asjaks olndMar; obene alb küll, aga eks tä ike õle jalass, enäm ike ku ilmaKod; laps oles `mulle juba jalas olnudKJn; ku ma `endel obesetükikse ka saass `soerte, sõ̭ss oss omast käest iki ollu jalass võtta ~ oss omast käest jalg olluKrk || osta mulle üits vana obene, kellega ma jala i̬i̬st lähäNõo II. ülekantud tähendusi 1. mitmesuguste esemete osa, tugi, millele ese toetub `lauva jalg, `tuoli jalg, aga säŋŋi `sambad, ikke tugevammad; puu`lõikamise pukki jaladLüg; `Muidu ei saand `kalja kättä ega õlut, siis `tehti [kaljaastjale] `niisikesed jalad eraldi; `aspli jalg; kerilavva j.; `värtne `raami j.Jõh; `kärbitsal `käivad jalad [ülevalt] `teine`teisest läbi, `teised puud on tappitu jalade `sisse. kui jalad `laiale `temmatu, ei `kuiva ein `välla; [silla] käsibu jalg Vai; keribu jalgJäm; nendel (vooditel) `keikidel jalad all, se pole et nad ilma jaluta on; käru jalg; vörgu argi jalg; laivale pannasse jalad külje ala, et ep lεhe `ümber; tule argi jalgKhk; `lühtri jalg (küünlajala alumine ümmargune laiem osa) Kär; `toose argi jalg, putkes köib jala `otsasMus; käia jaladPha; ropsilaua jalg, se o `vastu moad ja laud o jala otsa `külges `kinni; `Katla jalad olid pingi `moodi, neli `jalga all, kaks `auku sihes, üks suurem, teine pisem. Kui katel tulelt ää tõsteti, siis `pandi `jalge `peale; puu kuŕn, pisike jälg all ja nöör `ümber kurni jäla; Pillijalg [tuulikul], siit anna vaiale `pihta, siis kivi `kerkibPöi; leva labi seesab sii [lõime] jala peal; `kanga jalad (kangasjalgade suured külgpuud) Muh; risti jälaks `panta ka kivi `surnu aeas; napsi klaas, suur ümarlik, jälg oli allEmm; oki tallabud oo `jalge `külgisMar; lõugetil o kaks `jalga all, taka ots `vasta maadVig; [nutujaan] oo paĺli `moodi, jalg all, nöörist tõmmatasse, siis ta akkab selle jala peal üppama naa etKir; peeru jalg oli, all olid kolme jalaga, jalal olid pulgad seesMih; rooli jalg (raudtoed rooli tekipealsetele seadistele) Khn; `asvlil oo jalg all. `seoksed ristid või pakk ja pośt köib läbiAud; masti jalg (mastipuu alumine laiem osa, millega ta kinnitub veesõiduki külge) Ris; lambi jalg [puust], plekk lamp käis sees; `asvle jalg, jala pakkJuu; käḱil olid ümmargused jalad all, vajutasid käḱi jala `piale ja käḱi akkas `kiikumaKos; jalaga `õmlusmasin; tulerinnal õli jalg all, et ta ei `tõhtnud `kõikuda; tambi jalg; redelil õli tõene jalg madalam; kehä jalg (lõngakehade külgpuud); linamaśsina jalg; käsikivil on neli `jalga allKod; siis olid `aśtjal jalad all - - vata ega muidu saand `riista `alla `panna, kui tal `jalgu põlndPal; jalg tuli ära järi altLai; oreli jalgKrk; tüve`lüümise peńk olli nellä jalaga, rabavuspeńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maanPuh; ega `niitse roobi muedu ess saesa ku näil `jalgu all ess oleNõo; rabavuspengil om tõse otsa all jala ja tõne ots om põrmandu pääl; kolgitsel olli jala all, kaits `pulka; vanast teti rõugule jala ala, vili maa `küĺge es putuki, puu `panti ala; trulli jala olliva kõju puust; saksamaa adral om jalg all ku viiass. see om laud ja raudvang om pääl, sinna pannasse adra nõna `sisseOte; kerilavva jalg om kolmõ haruline, to‿m mõtsan nii kasunuʔUrv; jõulukuuse jalgKrl; uhmõŕ oĺl ütest puust kaivõt, säänä nigu jalaga viina klaaś. jalg timäl oĺl alt laǵaRõu; langa kerimise jalgPlv; viina`topsõ ka om, om jalaga, oma jalaldaʔ; pllõigada jalaʔ (palgilõikuse pukk) Se; piele jalaʔ kiä pidä `piili `üllen, `kõiki piele jakkaLut || figvanalõ pingile `pante vahtsõʔ jala alaʔ (vanast inimesest, keda sunnitakse tööle) Lut 2. alus, millegi alumine osa: a. hoone vundament, eriti selle alumine, maa sees olev osa `luoma `lauta one `paasist `tehtu, paekivi `jalgagi `alle `tehtuVNg; `kundamendi jalg `tehti maa `sisseLüg; maea jalg ~ vundameńtuPai; `uonelle tehakse kivist jalg `allaKoe; müürüle jalg `koetass ala, maa sisse pandass valu kivve, siss ei anna maa sisse vaodaʔSeb.korstna jalg korstna alumine, hoone sees olev osa `korsna jalg tehä pae kivestLüg; nöre on sihane, mis sest tahmast jookseb, `korsna `jälga `koutu tuleb `allaEmm; `kostna jalg akkab põranda pialt, on igapidi jämedam kui kostan isiNis; `korsna jala sehest tulep `ulka nõge ku korsand pühitässNõo; koŕsnajalg om nõkõ täüśHar || katuse harjale toetuv korstna laiem alus kui katust arjutakse, pannakse laiem jalg `pεεle, et vesi ei saa [sisse] `nirgudaVllc.ahju jalg ahju alus hrl toapõrandast allpool senest `saate on `ahju jalg, kus `suitsu `rüövid akkavadLüg; [ahju] pae jalgMar; jala peale pannakse [ahjukeris], jalaga seĺtsis tehakse põrandKad; ahju jalg om allpu̬u̬l `põhjaKrkd.silla jalg silla võlvi toetussammas, sillatalade alusmüür `silla `võlvi jalgLüg; silla jalg, akatakse tegema jõe põhjast, kividest tehakse, `aitab `silda `kandaNis; jalaʔ `koetass kui tulbaviisi üless, tetäss päle sildSeLsantsjalge. kividest alus, millele tuuliku kere toetub – PöiKod || maasse kinnitatud ja kividega kindlustatud jäme palk, mille ümber pukktuulik pöördub – SVarsee o pukktuulik, mis sedasi jala `otsasAns; see mis kivijala sihest leheb üles `söövlibu `vastu, see on tuuligu jalgKhk || „pukkveski kere alumised teravad servad“ pukk`veski jalad on alt `lahtiVarf.aia jalg aia kivist alus, aia aluskord kivesaja jalg veel εε vädamataKhk; aid oo pealt `otsa soan, [ainult] vana aa jalg; [näsiniin] kasus üheskohas aa jala sehes Muh; kibiaea jalgLNgg.kuhja jalg heinakuhja alumine osa kuhja jälg `tehke ää laiEmm; kuh́ä jalg, kust maalt akatasse [kuhja] kokko `võtmaMar; mis kuhjal kakuts säält lava `pulke vahelt, sõss ütelts: kaku kuhjal jala `vallaKrkh.haki jalg viljahaki südamiku moodustavad esimestena püsti pandud vihud viis teistkümme `vihku käib akis, neli teistkümme pannakse `jalga ja viiesteisskümmes käib `pialeKad; kolm või neli `vihku köidetas kokku ladvast ja pandas `pisti, si̬i̬ om aki jalg. jalal nakatas `ümber laduma `vihkeOtei.(maastikutermin) jalam; hakatus; siil küll sai tehä, et maa `jalga (ranna lähedale) sais; ei voi maa jalast igä `kaugale `lassa [paati] `tuulise ilmagaKuu; mää jalg o see, kust mägi akkabKir; põllu jaladHan; mäe jalgRõuj. võrgu alumine, kivide pool; kohati ka ülemine, käbade pool tule lahe vörgu `jalga [merre] Jäm; Teine vöttis vörgu jalad, kus kivid otsas olidKrj; Vörgu jalad jäid vee `sisse, pea tariti paadi ääre pεlePha; võrgu pea ja jalad Muh; akkame `võrku tarima, võta sa jalad, ma võta peaKse || tamsa jalg („5–7 võrgusilma vahe ühest kinnitussilmast teiseni“); tampsa ui on jämedam ku ääreui, sellega `aetaks tamsa `jalgu („hui, mille abil võrgu paelad äärepaeltega tamsaga ühendatakse“) Hääk. purje soot, nöör purje alumise nurga küljes; purje alumine nurk, mis kinnitatakse masti külge `raaga `seili ~ topp`seili `jalg(a) VNg; purju jalg, sellega timmitasse kuidas puri tuult vötab; vii purju jalg `teisse `pardaKhk; ravina `külge pannasse `purje jalaTrm; purje esimäne jalg [masti küljes], tõene jalg `natke nukete venetKod; puŕo jalgVasl.niie jalg niie pikem silmus niiel on siĺm ja jalgHää; alumene jalg, `peälmene jalg, niie silmJuu; `niitsme jalaKrkm.jalaga ii (täht j) Kär; pitka jalaga iiKaaPha 3. puu tüvi, taime vars;jala peal ~ jalal kasvamas, raiumata [puu], niitmata [rohi, vili] puu on jala pääl `kuivand; mul on kõik `suuremb jago jalal ein, `lüömättäLüg; vöttas männid jalabelt mahaKhk; [puud] oo alles jalalt raiutud, need oo `toored, need ei põle veelMär; kui sa ta (rukki) jala pialt võtad, ta `tõmmab ju kuivass, pudisebKse; `Kaapsapia kasvab ju ühü jala otsHan; `raius metsa jalalt mahaKos; [vili] akkab jalale minema. se kõŕs on se jalg. kui juured `alla löövad ja idu üless tuleb, siis lääb jalaleTrm; eenäm õli vi̬i̬l jalal, ein ajamataKod; ta om jala pääl küll, aga ta om `surnu puuKrk; `ulka `mõtsa `jäie jala pääle `lõikamadaNõo; paĺlu `aina om vi̬i̬l jala päälKrl; jala pääl sais norḿSe; mõts um viil jalalLut || siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalagaLüg; päkäl ja puravikul jala all; päkäl `jalga ei süvvä; taglal ja kõbjal jala allKrk; t́sia tigo tu̬u̬‿m seene jala küllehRäp || figüte jalaga liha om `väega hää võttaʔ [seentest] Räp || plumbrohu juured kui sügavalt `küńti, siis umbrohul keerati jalad ülesse `pooleTrm || [lina] peo ku `pintsle, ku ärä leoss, ei kurda jalun ~ jalul ku `laodetsKrk 4.pl(ilmastikunähtus) heledamad sambad, jooned päikese all pääbäl tänä jalad all, tea kas tuleb sado võiMar; päeväl om jala all, ei tää ka ommen jäl `vihma tuleKrk; pääväl (vihma) jalaʔ all, sadama nakkassPlv 5. juurealge, seemnest tärkav juureotsake, -narmas, idujuur; hvidu Tõisel `päiväl õlivad [linnastel] jua jalad all, aga siis `uadeti `ninda`kaua, kui tulivad idud ka lagedaleJõh; mis magede küljest nee kasund juured ning idemed εε rahitasse, nee on mage jaladKhk; linnase jalad sõeluti `väĺlaHMd; viĺlä teräl tuleb töńsist otsast jalg ja teräväst iduJuu; seeme on jalal, idanebTrm; jala tuleve iki kige päält, siis tule ida; linnastel jala perän jobaKrk; tera om ära `imbunu, jala om vällan jubaOte; viläl um jo jalg perähn, idu jo välähnRõu; edimält aja seeme jala `perräSe 6. end pikkusmõõt (umb 30 cm) `arssin ehk `süüli puu, senel õlivad jala `märgid päälLüg; kuue jala süld; kakskümnd `seitse korda jala pεεl o tihe vörk, saab `peenessi kilusidKhk; `jalga kaks [mere] pöhjast ülalVll; kaheksa `jalga pikkPai; pirru alu olli ike kolme jala puuHls; esi oĺl nii laǵa nigu idsa, noh nii viiś `jalga inemise `pääleOte; noʔ aja nii `paksu lummõʔ mahaʔ, et mõ̭nõ tuńni peräst om poolõ jala pad́uHar; jalg maad piḱkSe 7. millegi alustus, hakatus; järg egä nüüd enäm kinnas segi lähä, nüid on juba jalg all, tü̬ü̬ jalg on all, näeb mes piäb tegemäKod 8. (inim)põlv, jagu, osa nuorem jalg rahvast nied panid [mardipäeva ajal] vaĺts `riidesseVMr