jaksama`jaksa|ma, jaksatasporLäK, PäIMTLäspor, uV (`jaaksa|mma, -daHar); -daR, ?Tor, ?JMd, ?Iis([ma] jaksan); `jäksa|ma, jäksataS(spor da-inf -da) LäKa. (füüsiliselt) suutma, võimeline olema `Ennemb `jaksasid üle obose üppädä, nüid ei `astu üle õle`kõrregiLüg; kesk`õhtat võttab, ei `jaksa `ilma `õllaJõh; Tä tieb nagu jõud `jäksabHan; mina ei jäksand kohut `käia nendega; ega suo siis iad puud `jäksa kasvatataAmb; `ańtsin obuselle `leiba siis akkas `jäksamaAnn; ei `jäksand `niita, käed kukkusivad kohe `kõrvaKad; kui akkasin `jäksama, akkasin `käima meeste juures `okse põletamasVJg; miu jõud ei `jaksa sedäKrk; ma‿le väsinu, ma‿i `jaksa minnäNõo; kas sul joud jaaksass üte suvõga elu`maia vaĺmiss tetäʔHar || mõistma – Khnb. varanduslikult, materiaalselt võimeline olema ehk `jaksamo vähä `aavalde `protsenti `maksaVai; `jäksab oma `lapsi kualitataVJgVrdjõksama