jahmerdamajahmer|damaJämKhkKaasporL(jahmõr-Khn), KeiJürTürKoeKadTrmPilPuhhvNõo; `jahmerdammaVai; jähmer-JämKhkPöiKseNisKeiJür 1. askeldama, sekeldama, õiendama, jantima `jahmerdab `ommikust `õhtaniVai; muidu üks jähmerdamine, sest tule midadPöi; mis sa jähmerdad tühjaga, jäta `järgiKei; jahmerdab pähle, ei püsi paegalNõo || hullama, mürama, kiusama, segama – NisKei 2. lobisema, pidevalt rääkima, vahetpidamata tühja juttu ajama jahmerdab `peale oma juttudega, ei saa `otsa ega aruAud; jahmerdasime `köökis naĺla vilussTor; küll tema võib jahmerdatta, et ta suu ommetigi ää ei väsiKad; ah `messä jahmerdat nii paĺlu, ole vakkaNõo 3. uimastama, uimaseks tegema mind jähmerdas εε – ma‿s tεε mette midagidKhk Vrdjaamerdama, jahmama, jahmima, jahverdama, jahvima