jaa1ja(a) üld, jääMMgmööndussõna 1.(vastuses küsimusele välj nõusolekut, jaatust) jah kas on leppäd ka `urvas? – jaa, on küllLüg; [Ah praegu käivad näärisokud?] jaa, sokud käivad `paergustPöi; oi jaa, ahvenas oo ea kalaMuh; jaa-jah, ta läks juba äraKos; [Kas aasta läbi pidi käima mõisas?] jaa ike `aasta läbi jahKad; tema `ütles aga ja ja sie on `õigeVJg; ks sa ka taat `laadele `minnä. mia `ütli: jaa, pää lei mahaPuh || jaa-sõna (abiellumise, kosjade puhul) – SJn 2.(väidet kinnitavalt, rõhutavalt) küll, tõepoolest; no, küllap ta (vanainimese) kopsusuoned, nied pidid jaa olema sedasi umistandAmb; olli mõnikõrd jaa, et tulli [lihale] nagu alb maik manuPst; ää om ku läbi saat, jaaKrk; jaa ja siss `võtnu obesel suu kõrvalt `kińniKodT; nemä alustiva `augusti kuu joba pääle. jaa‿ah, `augusti kuu alustedi joba jahSan || (konstateeriv, möönev) jaa, mammal on siis `saaki laialt oldJJn 3.(välj kahtlust, uskumatust, halvustavat suhtumist) jaa, jumalukene, ei tõhi ińgätägiKod; kooliõpetaja - - `ütles et jaa via `einu, `aita isal `einu vidada, siis sa jääd rumalaksPlt; ärrä ütelnu et: jaa, et kui mina sedäviisi nüid `mõtsa `laastaRõn Vrdjah