Sõnastikku hetkel uuendatakse! Update in progress!

[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

jarv jaŕv, in `jarvõs Khn, pl jarved = järv see [tee] lähäbki just `sinna jarvede `juure Var
jeevel1 `jeevel Jäm Khk Kaa Pha; jeevel Juu int (ehmatust, üllatust väljendavates hüüatustes v hüüdlausetes) oi `jeevel Jäm; oh `jeevel, ma pöleta ennast ära Kaa; sa `jeevel; oh sa pühakene `jeevel Pha; `oitku jeevel nüid aevastust tulemast Juu Vrd jeever
jeevel2 `jeeveĺ g `jeeveli (`d́ieveli) Lei; g `jeebli Ote katuse|viil, -kelp
jeever `jeever Mus Vll Rei Phl int oh `jeever, oleks veel jalad olad [terved]; oh `jeever, kus ma see pane Vll; oi `jeever Rei Vrd jeevel1
jehver `jehv|er g -ri Rei, `jihver Phl plokk, raudketas laeva külgedel vantide kinnitamiseks; `jihver o see kui köved `lähtvad läbi Phl
jihverjehver
jihvt jihvt Pst Kam Ote, g jihvti Nõo/`jihvti/ Krl Rõu; jih́vt Krl Plv/jif́t/, g jih́vti Rõu; jiht Trm Nõo Vas, jih́t KJn, g jihti; ihvt ~ ih́ft g ih́vti ~ ih́fti Se; ih́t g ihti Krk, g ihi Se; jõh́vt g jõh́vti Rõu jõh́t g jõhi Vas; jõhti- Räp; jipt- Lei kihvt võttis `jihti `sisse Trm; uisk salu, nõglast lasep `ihti; ih́t tulevet tal keelest, si̬i̬ om ihtige Krk; külländ om inimesi ärä jihvtitu, om jihvti kätte ärä `koolu Nõo; mis säält kõtust köhimisega üless tulep om mõrru kui jihvt Kam; tsu̬u̬gega olliva jala `kinni ja säält läits tu̬u̬ külmä jihvt `sisse Ote; küüdse viha ollõv tu̬u̬ jih́vt Krl; tu̬u̬ huśsi jõh́t koolõt́ nu̬u̬ kusi`kuklasõ arʔ Vas; rebäsit püvvetäśs ka ih́ftigaʔ Se Vt ihvtitama
johvik(as) johvi|k pl -ke San, g -kõ, -gõ Plv, pl -kaʔ Kan, `johvik (joh́vi|ḱass) g joh́vi|(-ka, -ga); joovh|k g -igu Se, -kass g -ka Rõu Se sinikas johvikaʔ omma kõ̭ge prakimbaʔ maŕaʔ; ku kaŕan oĺlimi sõ̭ss `seimi su̬u̬n johvikit Kan; lät́s joohvkit `korjama Rõu; sa olõt sininõ nigu johvik; hall um ärʔ `võtnuʔ johvige `häelmuʔ Plv; joh́vigõ maŕä‿maʔ lääväʔ mustast ku `valmist saavaʔ Se Vrd johvikmari, joobikas, joohik, joovik, joovikmari, juavuk, juuhtka, juukõ, jõhvikmari
joovik joovik g -u pikk oksteta vits ma võtan sulle jooviku Trm Vrd joone|vits, jooni|vits
juavuk pl juavukad = joovikas juavuke varred Kod
juovik Ühe pani pardiksi pajusse, toise `juovikiks jogeje rhvl Kuu
juvei ju vei! (märgusõna ankruhiivamiseks)Hää
jõhv jõhv g jõhvi Pöi Muh/g jõhve/ spor L(g jõhve LNg Mar Kse Mih Tor; jõhb pl jõhbid PJg, g jõhbe Vig Mih), K Hls Puh Nõo Ote San, jõhvõ Rõu Plv, pl jõhvaʔ Kan; jõh́v g jõhvi M Krl Rõu Vas, jöhv g jöhvi Sa Hi(johv van); johv g `johve Jõe Kuu Hlj; n, g jõvi Lüg(jõve) Jõh IisR(n `jõhvi), I; n, g jovi VNg(`johvi u) Vai(g jove); jõuh́ g jõhvõ, jeuh́, (j)iuh́ g jeuha, (j)ehvõ Se; jõuh́ g (õ)h́e, jõõhõ Räp; jõuh g jõuhõ Rõu; jehv, eh́v g ehvi Krl; ih́v g ehvi, ihvi Har Rõu; ihv g ihva Se Lei Lut; jehve g `jehve, ihve g `ihve Lei, (j)iuh, ihv g ihvõ, ihve Lut
1. (hobuse) saba- (või laka)karv kuradi keha, `johved `leikas ära, `palja `tohlu jättis järele, nüid obu inetu Jõe; obuse sava jovist teha `permandu `arju VNg; miul on `siula `oige `pienest jovist `tehtu Vai; obuse jöhvid `pandi ühekorra loulupillile keeleks Jäm; lehmal ka änna `otsas jöhvid, pitkad peeniksed karvad Krj; piibu jõhv (jõhviga oli ühendatud piibu lips ja mundstükk) PJg; piibul oo jõhvidess plet́itud vahe Kod; `Vähju mõõdeti `siĺmest saba `jõhveni Vil; peenike lõng ku üits jõh́v Trv; vanast käesivä `ostja, et kas obese `jõhvi om Nõo || jõhvist õngenöör hobõsõ hanna ehvist tet́äs õ̭ngõ `ehvõ Se || jõhvika vars kurõmarjal om ihv manh, säält ta siss kasuss Har; mitte jõhvigi mitte raasugi, üldse mitte mete ka `jöhvi‿s ole kalu Khk; vassak [kõrv] äi kuule mette jumala `jöhvi; ta‿p usalda `jöhvigid vanamest Vll; jõhvi pealt karvapealt, täpselt jovi pääld sai kohe `tehtu VNg; jöhvi pεεlt `öige Jäm; sepp piab jõhvi päält nii tegeme, kudas tü̬ü̬mi̬i̬s käśk Hls
2. jõhvuss; ? kaan latsõlõ leiväʔ käe `sisse eläjäʔ nigu jõõh́eʔ. keedete makõt `rasva ja siäte moromuna `tolmo `sisse, võiete `paisõ `pääle ja jõõh́e kattõva ärʔ Räp; Ehveʔ nigu hobõsõ hand viih Se
3. jõhvhein mõned `niidavad suost `pilli `ruogo, ehk suo jõve, sie on `luomide alus kraam, pannasse `luomidelle `alle Lüg; Su̬u̬ jõuh, tu̬u̬ `püssü `väega illus kuh́ahn Rõu; ilveśs `valgõ tutt, tu̬u̬ om jõõhõ kasutaija Räp; vana jõuh́ jo är˽kuionu, kalõ˽kui vitsaʔ Se
4. jõhvpuu Jõvikuusk on `äste tibe puu, kõva kasvab suos. `Aasta`rõngad `pienikesed nigu jõvi IisR; jõhv on niesukene pienikene ja `äśti tiheda `süüga [puu]; teene on jõhv ja teene on lüli VMr
5. jõhvikas ihvaʔ suuh `samblide siäh Lut
Vrd jõuhk, jühv
jõhvi [loom] `aelõss kui vana jõhvi Räp
jõhvi-jõhv-
*jõrv aase `jõŕvi (nutab) Plv Vrd jõri
jõva jõva vallatu tütarlaps mes‿te jõvad `tõmmata! jõva on koer tüd́rikukene, piä laiali juakseb Kod
jõõvikjõhvikas
järv järv (jäŕv) g järve L(järb, jäŕb, g järbe Vig PJg) K I eL(g jäŕve Lut; pl jäŕve Nõo; d́äŕv pl d́ärveʔ Lei), g `järve R(n `järve); järi g järve S Kse Var Tõs Hää Hls veekogu, järv (sag kas Peipsi või Võrtsjärv); kinnikasvanud (soostunud) järve koht `umne järi Jäm; aavijääl keisid. `järves keisime, nui kääs, `löödi jää `pihta Mus; sii `järves kasvab ka kamariku tükkide peal jõhvikid Kse; ummjärv ja `lahtine järv, kus vesi merese tuleb Var; jõe ośjad kasuvad järve peras Saa; kala`püidjad on järvel Trm; `käimä järve `turja, kesk `järve; ku pitku `järve tuul ja suarte tuul, siis järv `müiräb Kod; läks järvele pesema Lai; vesi on nii õredasti, jäŕv lähäb õhukselt, õhuke vesi KJn; järveperä, si̬i̬ `oĺli nii, et oja akas siit `ju̬u̬skma ja jäŕv lõppis Vil; ah, temä juttu ei massa kullelde ta pane järve palame (kiitlejast); Järv käib ku pada (lainetab) Trv; jahvatse jäŕv (veskijärv); järve änd (kitsas sopp) Krk; kui `lõune jäŕv kohiseb, siss tuleb `vihma, kui põhja jäŕv kohiseb, siss lääb kuivale (Võrtsjärvest); siss om järve loputuss, kui `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde, vähäläse tuulõga Ran; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss Kam; meil kooless `väike jäŕv üle `aasta. tõnõ kõrd kooless kõ̭ik jäŕv (kalad surevad järves), kui paks lumi tule `pääle ja kui sulale lätt Ote; järve su̬u̬t́ kos mõ̭ni jäŕv om kokku kasunu Krl; järve `pääle ei tohiʔ `kipra `vennega minnäʔ, viskass `ümbre pia; jäŕv `äit́sess – klaaŕ vett, must kõrd vi̬i̬ pääl; riśtjärve tuuĺ tulõ hummogu ja põh́a vahõlt Räp; tah om peräldä (põhjatu sügav) jäŕv; järve perve päl sanna ni taloʔ; üle järvekaala (laht, kuhu suubub jõgi) ḱäudass Se; järve püüdma kala püüdma tämä elu pääväd `järve `püidnud, ja selless elänud Kod; esä püis `järve, siss järve pääld elätivä `endit Ran || (suurtest jääpragudest merel) meri on `järves; jää peal suured järved sees Ris || fig jäŕv `olli katta, naariva vahel - - `võrkõ `olli `siśse pannu, siss kativa `järve Ran || Järve karanu (naisest sünnitamise eel); Üle järve sõudma nakama (lapse sündimisest) Trv
Vrd jarv
jühv jühv g jühvi Jäm Ris jõhv anna (saba) jühvid ja kaela lakad Jäm; obose saba `karvad on ika jühvid Ris
jüvä jüvä Võn V(üvä Krl Har[h-] Räp Se[g üv́ä]; d́üvä Lei); üva (üvä) Jõe VNg Vai Jäm Ans Khk Käi Rid Mär Pär Vän Tor ?MMg Pil Võn Kam Ote Rõn San/ h-/; öva Hi; üba Emm Noa LNg(übä) Rid Mar/g üä/ Lih Kul Kir Ris Pil; n, g öa (öä, üä) Kuu/üä/ Phl Mih Vig Tõs Aud, üa Khk Mus Muh Käi Rid PJg
I. viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk
1. a. teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahha Vai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üa Muh; uppe üba; `erne üba Rid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki teräd Mar; looma tahtva üvvä kah Ote; rügä um joba jüvän Rõu b. (tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgi Ote; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisen Har; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüś Rõu; rüä teräl üvä jo seeh Se; `pähmel um ilma makuss jüvä Lut
2. tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapsta Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammun Urv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraami Plv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüd Se
3. jahurokk a. leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistu Kam; rabandleib ja jüvä oĺl teol üten Urv; vanast oĺl piimä iist jüvä Plv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üväga Räp b. rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvvä Urv; ańd tseolõ jüvvä Vas
4. jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔ Võn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonu Kam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbi Se
5. toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega kägu Kam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔ Kan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔ Räp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvvä Se; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädä Lei
II. Muid tähendusi
1. midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita üba Emm; sii o paĺlo üväsid Mar; kaks üba püus, mul mustikad püus Ris
2. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käind VNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandki Käi; Pole sii änam öva röömigid Rei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõ Vas; saa as üvvä `hamba ala Se; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majah Lut
3. terav ots, teravik a. (oherdi, vindla) lõiketera uherdi üva Jõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe ots Jäm; vanast olid `üäga uherdid Vig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üva Tor b. hanguharu ots vigla üa VJg c. kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvad Jäm; `öngedel on ka üvad Khk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üa Mus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koa Muh
Vrd iva

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur