[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

jatkama `jatkama, jatkata Mar Var Khn Vän Ris Kod KJn; `jatka|ma, -da Kuu, -ta Lüg; jakka|ma, jaka|ta Hää Saa Äks Ksi VlPõ eL(-mma Rõu, -daʔ V, -taʔ Räp, -me, -te Hls Krk San, -de Krk Krl, -mõ, -dõ San Krl; `jakma Kan Plv Räp; [me] d́akame Lei)
1. jätku(na) lisama; pikendama a.  jätku v tükki otsa panema; (vana asemele) uut otsa panema v tegema; (kaht otsa) ühendama kui `palki `jatkata, siis `ühte `otsa `raiuta tapp ja `tõise sork Lüg; traadi saab küll kokko jatkata Mar; jamad ollid kellega said kihed kokku jatkatud Vän; paegatud või jatkatud jalas Kod; jakasin köiele tüki `otsa KJn; kui lõng kat́ti lähäb, jakkat `kińni `jälle Kõp; ma lää lase seppä kirvest jakade, `kirve terä om i̬i̬st ärä kulunu; `aerit jakats ku `aere pütsiku [adral] `terve ja kõva om, sõ̭ss pannass jaku `otsa Krk; iŕs jakati kolmest vai nelläst kuuse latist Ran; Otõmba `keŕku ehit kah üits veneläne. nüit om tah toŕn jo `ümbre jakatu Ote; reheʔ ommaʔ enämbüsi kõ̭iḱ [seinapalgid] ütepikutsõʔ jakkamaldaʔ; lihtjakkamine [palgil], kost pulgaga läbi pandass Har; mõ̭ni ei mõistaʔ `langa häste är jakataʔ, jääss lang pikätsihe Räp; `rauda jakkass rautśipp, jakkass ar ni ju̬u̬t arʔ; jaań jakkass, `pi̬i̬tre pitśitäss perägi kinni (puu kasvamisest); adra nõ̭na om ar kulunuʔ vaja jakadaʔ Se || fig Mis sest rehä`varrest `jatkad (öeld, kui ei riisuta ühe tõmbega) Kuu b.  ajaliselt pikendama, pikemaks tegema `tohter es saa kedägi tetä. ega ta `päevi edesi es saa jakate, ja `aigust ka es saa parante Krk; nüid om kaits jutujakkajat kokku `johtenu, ega nüid enne õdagut `perrä ei jätävä Nõo; ku elu`päivi om jakat, siss piat iks eläme San; ta mõist taad juttu alasi jakadaʔ ku ta ka veidükese sinna˽poolõ om, timä tege õks pikä jutu Har c.  pookima puu vaḱs, kellegä õõnap̀ud jakatasse KJn; jakassin vanad puud ära, mis tüvest aas Vil; Meil om nüid kikk noore uibu ärä jakat Hls; `uibit jakatass egä keväde, kel noore `uibu om Nõo; jakkamise vaha Har; mõ̭ni jago `uibet kand ilma jakkamadakeʔ paĺlo ubinet Räp d.  [millelegi] jätku v jätkamist soovima ku laua man süvväss ja, sa võõrass olt, `sisse astut, sõ̭ss piät iks jakkamma Rõu || (soovides, tervituses sööjatele, leivasõtkujale jt) `jatka jumal `leibä (vastus) `jatka `taevas ~ Jatk on taevas, uuem `jatku `leiväle (vastus) `jatku `tarvis Kuu; `Jatka `leibä (vastus) Jatkaka jumal van Khn; `jatka `leibä (vastus) `jatka taŕvis Kod; jakaku taeva isä van KJn; tere, jakka `leibä (vastus) jakku tarviss ~ jakka jumal Krk; jaka jummal (vastus) jakku tarviss Ote; ku mi̬i̬ siin nii juttu aja [siseneja ütleb:] jutulõ jakku, siss oma `ütless: kes jakkass, tu̬u̬ kakkass kah Krl; jakka jummaĺ (hum vastus) jummaĺ anna `joudu süvväʔ ~ kabõl kaala kahitsajalõ Vas; [leivasõtkumisel] ka üldäss jaka jummal (vastus) jakko jummaĺ Se
2. hum sööma Tule `jatka ka meie `leibä Kuu; ku `sisse mõni tulõ,`ütless jakku `leibä, siss `ütlet: tulõ eiśs ka˽jakkamõ San; jakkõ˽nu̬u̬˽koogi˽säält ah́ot́sopost ärʔ Plv; maʔ `õkva `jaksi ku tä tuĺl Vas; Ku `tutva inemine `trehvö söögi `aigo tulõma, sõ̭ss tu̬u̬ kutsute alate ka `sü̬ü̬mä ja tollõ üteĺde: ku `jalkse olõt sõ̭ss tulõ `jakma Räp; tulõʔ jakkama ku jalaga olt, ku hobõsõga olt, mineʔ `mü̬ü̬dä Se
3. (poolelijäänut) edasi tegema tüüd jakkama Puh
4. jätkuma, piisama palk ei `jatkan jalgratast `osta Ris
Vrd jätkama
jutkama `jutkama visalt [teed] jätkama `Katsusin igä `jutkada `Loksani `väljä Kuu
jätkama `jätkama, jätkata eP(jäkkama, part jäkatud Vän); `jätk|ama (-ämä) RId; `jätka|ma, -da Vll Rei Ris; ? jäkkame Krk
1. jätku(na) lisama; a. jätku v tükki otsa panema; (vana asemele) uut otsa panema v tegema; (kaht otsa) ühendama maja aam `palgid `jätkatasse `englis tappiga kõvast kokko Lüg; sukka jätkatasse ka – luupüksist saadik kojutasse uued tallad; `jätka riha vaŕss kogu, siis `aitab veel Khk; mool koa vel üks jätkätud säŕk, alt jämedäm Vig; minu isa `jätkas puust laśsi vitsad Vän; `paĺki `ammaga `jätkama; kalasaba `moodi `jätkamene [palgil] Nis; nöör oli löhike, seda tuli jätkata Kos; kerves tahab jätkata JMd; kui kangas `kat́ki läks, et jätkata ei suand, siis `võeti jätkulõng Trm; kiiluge jäkkamine Krk || fig rehavart jätkama oskamatult riisuma Sulle ia pikka `varrega reha, saad ilma `jätkamiseta läbi IisR; Lauri noorik oo linnalaps, näha oort, jätkab rehavart Kaa || ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest, ei saa `lahti Lüg b. pookima `pookimine on ounapuude `jätkamene Emm || `kaura one juo `jätkand, `ripse akka tulema. sie tule siis `üölla kui `kuiva suve one VNg c. (millegi lisamisega) jagusamaks tegema `jätkab `leiba `tuhlidega Rei; jätkati `piima (lisati vett) Trm
2. (soovides, tervitustes sööjale, töötegijale) `sööma akates möni `ütleb: `eesuke `jätka `toitu hv Vll; `jätka `taeva `issa `toitu Muh; `jätkä jumal `leibä Rid; kui `öetse `jätka `leiba, siis mõned naĺlatavad. ei saa enam jätkata, mis lõegatud oo Aud; ku `leibä kassad, tuleb mõni võõras, `ütleb; `jätkä jumal leeväle Kod
3. (poolelijäänut) edasi tegema akkame `õige juttu `jätkama Jõh; jätkati tüäd edasi Iis; jutt jäi pooleli, `jätkame seda nüid edasi Lai
4. jätkuma, piisama senest ei `jätkä `meile, sedä on vist vähä; kas sedä tüöd `jätkä miu jaost ka Vai
Vrd jatkama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur