[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

jaole adv < jagu (hrl koos verbiga saama)
1. kohale, juurde, [midagi] saama, jagama `Katsu `õigest ajast `jaule `saada, `muidu saad `keikse `alvema tükki IisR; Kaśs sai kohe `jäule ja käägistas [roti] ää Pöi; Kis `jäule kohe ei tule, jääb ilma Jür; mia `johtusi ka `jaole, ku aedamiss rükki `kaalse Nõo; ma sai `jaolõ, ku niäʔ jaivaʔ Se
2. [kuhugi] õigel ajal [saabuma], abiks [jõudma] kaks varest õles tappaned kana ärä, mei `saima `jaole `jälle Lüg; ei `saadud enam `jäule [ja mees suri ära] JJn; tukid pidid maha kukkuma, saen `jaole Kod; `tihti loomad jäid punasesse. kui `õigel aeal `jaule saab, siis ära ei lõpe Lai; kuĺl sei mul üte kana välläʔ, is saa ma `jaolõ Har
3. teada, aru [saama] no aga lõppude lõpuks ikke `saadi `jäule, aga `täpselt ei `saadud nii `jäule, et just `täpselt tema `tapja oli VJg
jellehele
jolejõle
jõle jõle Muh Kul Hel, g -da Lüg L Juu Kos JMd Koe I Plt KJn Ran; jõlõ g -da Khn; jole g -da Hlj VNg Vai, -ja Kuu; n, g jõle Hls, jöle Sa Hi(g -da Rei), jõllõ Kan Plv
1. kole, hirmus, jälk, vastik jälk ja jõle `kuulla Lüg; va jöle inimene Jäm; ta oma sönades nii jöle Rei; see (mürgitamisega jaht) on koa üks jõle püid Noa; jõle oor sõim Tõs; sa olet üts va jõle inimene, sa ei sünni kellegi inimesege kokku eläme Hel; ta om nii jõllõ poiss, et imä ei saaʔ kuigiʔ tagaʔ nakkama Kan || puuduliku mõistusega jole ei old tavaline, oli vähä `noh-nohh `ninda Hlj Vrd jäle
2. Pootsi küla elanike pilkenimetus `Puõtsi jõlõdad oln vanajumalal kõegõ viimsed `lõua Khn
3. kurat va jõle Kod
jäle jäle Jõe Muh Emm Khn Saa Krk, g -da (-) spor L K I; jäĺe g -dä T; n, g jäle hv Sa, Rei Trv Hls; n, g jälle Hel San V(jäĺle Rõu Räp, g jäĺedä Krl, jäĺle g jäleh[h]ä Lut; g jälehe Vas; transl jälehess Har; p jäle˛et Plv; p jälehet Se)
1. vastik, võigas, ilge; hirmus, kole, põlastusväärne; nurjatu tänavad olid vere`loikusid täis, mul oli nii jäle, ma mitu üöd ei magand koe Jõe; see‿o üks jäle töö see `tuhli mullutamine, sörmed kuluvad `viimaks εε Khk; oh sa jäle oma söömaga Tõs; va jäle luom (pej ka inimesest) Koe; jäleda südamega, kõva südamega inimene; jäleda tegudega Lai; mes‿sä seräst juttu aad, si‿m jäĺe `kuulda; kui üd́se `li̬i̬benu om, siss na‿i aa nii jäĺedät `karmu Nõo; jälle ilm San; No `mürräs ja `kiusas, nigu jälle kullõldaʔ. Vana jälle inemisetüḱk Urv; pallapoolõ˽ja `ammõjakuʔ, nu̬u̬˽küll oĺli˽jälleʔ, ku ihu `küĺge lät́s, tu̬u̬ oĺl ku kraaśs õ̭nnõ Krl; tu̬u̬ oĺl kuradi jälle, tu̬u̬ `sõŕmi pääle˽`pesmine Rõu; marupini‿m `väegä jälle; jälle hais; tu nöörä `kaalapandmine om kõ̭kõ jälehhep [poomisel]; määne sa jälle ineminõ, sa olõ õi hüä Se || halb, kuri umma˽`sääntseʔ `tihkõʔ, jälehhä hobõsõʔ, juvva‿i· `kińni võttaʔ; jälle tsiga lätt `kuŕja, lätt `buĺbidi, `keśvi, `kaaru `sisse Lut || s jälestus mul tuĺli jäle `pääle, kui `uśsi nägin Saa Vrd jõle
2. (intensiteedisõnana): a. a tohutu suur, kallis jne see oli jäle `tapmine, merest `lasti suuretükkidest; Eeriksaare mehed said jäled kalad merest Khk; vöttas jäled `inda Vll; neid ei `saaki `valla pedädä, nemä teevä jäĺedä kurja, söövä kõ̭ik aiast ärä Nõo b. adv üpris, väga, erakordselt uńt on jäle suure avara `suuga Khk; toonikurel om jäĺe `kõrged jalad Ran; täl `olli jäĺe kahju, tol vanainimesel Puh; `kärbläisi `olli nii jäĺe paĺlu, et irmuss `olli `kaeda; jäĺe `ulka maad latsel `kävvä Nõo; nigu ~ kui ~ nii et jäle üpris, väga (tugevasti, palju jne) `Pi̬i̬ter `oĺli kah üits iǵävene lobamokk, ai toda `solki suust `väĺlä nigu jäle Ran; liha ku jäĺe (väga palju); kadajass pane palama, pragiseb nigu jäĺe Nõo; `ju̬u̬bunu täüs nigu jälle Har; kas om kaśs pinne käeh olnuʔ, karv är täkeldänü kui jälle Räp
Vrd jäletu, jälk
jälle1 `jälle R eP lausefoneetiliselt ka jälle (`jäĺle Khn, jäle Rid, jäll KJn); jälle M(jäle Trv) T (rõhulises positsioonis spor `jälle, jäll) spor V(jäĺleʔ Rõu, jäle Plv); jälʔ San V(jälh Har, jalʔ Rõu Vas Se Lut)
1. (teat aja järel) uuesti, taas, uut puhku Eks ühä`kõrra `jälle pere`rahvas läks `einamale ja üks vanames jäi siis kodu Jõh; akkab `pilve ajama jälle Mär; said need lademed `löödud ja puestatud, `pańdi uus `jälle maha Juu; olid põllud ja nüid kasvab `jälle mets `piale Pal; tuled mutku `jälle ja `jälle KJn; si̬ (vili) olli sääl üte ü̬ü̬ üleven ja tõine ü̬ü̬ `võeti maha `jälle Hls; `tüt́rigu, mes te jäll teede sääl Nõo; `jälle mina joosõ ja jälle `rehḱse [ussi] ärä Võn; tõistõ `pernainõ om jälʔ rasõ˛õt Kan; lääme no `vesperile `veetkesest, sõ̭s tulõme jälʔ `keträmmä Räp; `naakõ jalʔ `tü̬ü̬hü Se Vrd jällegi, jällekina
2. (hrl lauserõhutus positsioonis, mõnikord ka ilma kindla tähenduseta) seevastu, hoopis; omakorda; siis; aga nisudest tieb `veski `jälle `kolme `seltsi nisu `püüli Lüg; mo köru pole ka väga `selge, vana inimese `kuulmine jääb vähemaks `jälle Mus; meitel oerdi, `Aeskas jälle üterdes (oherdi nimetus) Rid; aga mõnel `jälle kebäde ussi `söömese järele ruki `jälle `kangeste `võrdub Mar; vana perenaene, ta `jälle murd `jälle `lammaid Nis; ja uśsi kuningas on `jälle Juu; mina enam argiga [sõnnikut] lahutada ei saand siis jälle `tõśtsin `piale Pee; obused ies vedasid, naised `jälle taga lahutaśt [sõnnikut] Rak; mis peenema `pakla, neist kedräti peenemat `lõnga. `koeti jälle peenemase kot́esse Trv; valu võt́t ärä nigu `peoga jälle Nõo; nii illuss tasane ti̬i̬ nigu laud jälle Rõn; tu om jalʔ Viĺo vald, a mi̬i̬ʔ olõ Petsere vald Se
jälle2 `jälle Sa Muh(jälle) Emm Rid ?Mar Kse Khn(`jäĺle, jäĺle) PJg (koos verbidega jätma, jääma)
1. (välj säilimist või säilitamist) alles, üle, alale, järele, maha `sakslane pöletas majad ära, saun jähi üksi `jälle Ans; kõik `muistesed asjad jähid `mõisate `sesse `jälle Pöi; jäta iŋŋe auk jälle [põrsakastile], et ta (põrsas) iŋŋata saab Muh; kuiõ lapsõga emä jäi `jälle Khn; kahe`aastase poja jättis `jälle [kui suri] PJg
2. (välj tegevuse lõppemist, lakkamist, poolelijätmist või -jäämist; loobumist; ilmajätmist) jättas nöu `jälle; kiri (kirju lehm) jähi `umbest `enne joulut ` jälle (kinni, lakkas lüpsmast); jo si kaup sedakord `jälle jääb; jätab viina `joomise `jälle Khk; ju ta (moos) keemast `jälle jääb, kui tuluke `otsa soab Vll; lapsed võerutatse ää kui imemisest `jälle jäävad; laps `jäeti `jälle (ei antud enam emarinda) Muh; Jäta `jälle! Ära `körtsi mine Emm
Vrd järele

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur