[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

jaarama `jaaramma, jaarataʔ Plv
1. jändama, möllama, märatsema mis sa˽tah jaarat jälʔ, vana juudass; `August tah jaaraśs, ütte lukku peśs kõ̭iḱ puruss Plv
2. liiderdama, kõlvatut elu elama; indlema ta mõ̭ni `tütrek, ta `jaarass ütte lukku meestegaʔ; ta `jaarass muidõ naistega, ei tiiäki mis kotoh uma nainõ ja latsõ˽tegeväʔ; lehmätüḱk alati `jaarass ta puĺlikõsõgaʔ Plv Vrd jairamma, jäärama
jantrama `jańtrama, jań(d)rata lonkama si̬i̬ `jańtrab nõnnasa·mma ku minagi; me jańdrasima kahekeisi `tulla; `jańtrab `minnä - - vähä `luukab Kod
jarama (ma) jara Vas, (ta) jarra, ipf jaraśs Se; `jarrama, ipf (ta) jarraśs Urv jorisema, nurisema; mürisema ai ellü, jarraśs kõiḱ üü; `veśki ka `jarrass, aja võĺss ellü Urv; mi sa iriset, jarat tahh Vas; jarra pääle ja ńirra; Petsere liin kõ̭iḱ jaraśs [kui matustel orkester mängis] Se Vrd jarisõma, järama2
jarramajarama
jaurama `jaura|ma, jaura|ta Ans Khk L Jür Kõp Vil M(-me, da-inf -de, -te Hls Krk) Urv; `jaura|mma Plv, -mõ Krl; `jaurama Lüg(-maie) Jõh
1. mõttetut juttu ajama, üht ja sama korrutama, lärmitsema, kisama tüdruk `jaurab `pääle kallal: osta ning osta Ans; ` jauras `joonust pεεst muidu Khk; mes sa sii `jaurad `jälle, tääl põle kedägi jutto, `jaurab edesi peal Mar; misa röögit, misa kurat́ `jaurat Krl
2. jändama; jamama; möllama, mõttetult sekeldama; rumalusi tegema mis sa `jaurad nende raamatutega Vig; temä jauraśs küll oma elu sehen; ta `mü̬ü̬räss ja `jaurass ku ull Krk || käärima hakkama (õllest) kui kraad saab `sisse, peab kohe `jaurama akkama, et `aega ei saa apuks menna PJg
Vrd joorama, jourama, jõurama, jäurama, jöurama
joorama `joorama, joorata jaurama Akkasid kõva äält tegema, kohe [öeldi:] mis sa `joorad Jür
jorama jora|ma IisR Vll Mär Hää Saa spor K, Trm Trv Hls/-me/ Puh Nõo, `jorra- Lai(paaris verbiga `porrama) Nõo Urv(jorra-) Krl/-/ Har(-mma) Vas
1. korduvalt tühjast-tähjast rääkima, kiusujuttu ajama; torisema, vastu jorisema ää jora `tühja, saa aru mis ma räägin sulle Mär; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; kui võtab ühe jutu `kińni, jorab mitu `tuńdi; `käśkisid tal kedagi teha, akkas `vasta jorama; `jorrab ja `porrab `pialegi, `talle ei `kõlba see ega teine Lai; jorab päle oma joru Trv; ei olõ rahul, `jorrass Urv Vrd jarama, jorima, jorisema, jurama1, jõrama, jörama
2. tingima, kauplema; peale ajama, manguma mis sa jorad selle peńni juures, egass sie sind elata; tema jorab ju iga aśsakese juures, mis ta ostab Sim; mi‿sa `jorrat alasi, ajat pääle Urv
3. nutma om üts vana torupiĺl iks jorra ütte `viisi Urv; mi‿sa alasi `jorrat [öeld nutvale lapsele] Krl
jorramajorama
jourama `jourama Jõe, van Jäm/`jourada, jourata/, Emm Kse Han Tõs Lai jõurama, lärmitsedes liikuma; (suure häälega) nutma; möirgama; mörisema (pullist) poiss - - `jourab aga `peale Jõe; Üks jourab natust aega, jεεb magama, teina jourab öö otsa umiguni Emm; küll meie vana täna `mouras ja `jouras Han; mõni ärg `jourab, mürab ja lõhub `aedu Tõs; `jouras kui ull Lai || ilmaaegu rääkima mis‿sa ette `jourad Jäm Vrd jaurama, jõurama, jäurama, jöurama
jurama1 jurama Jõe VNg Sa Muh Emm L Jür KJn Trv Hls
1. mürama, vallatlema, mässama, möllama juravad ja müräväd need lapsed, `tahtvad `trallida ja jurada; tuul võtab `nõnna jurada et Mar; obu `müllab ja jurab, tuline ja lõmer Kse; sai juratud ja müratud Var
2. torisema, nurisema, riidlema, karjuma; lobisema jurab `undre`hti `peale Muh; Naine `ostis omal uue rätiku ja mees juras selle pärast mitu `pääva Han; mis sa asjata jurad, ega ma sind ei usu KJn || vandumaVar
3. vurisema, kohisema, mürisema, pragisema (ka ühetoonilisest helist) sari juras üht `inge väravate vahel Kse; meri jurab ühütasa Var; torupiĺl juras üürata Mih; meri jurab, ku tä külmaga [prao] `sisse lööb Tõs; jää jurab, va˛eob ja praguneb, alt vesi jooseb ää PJg
4. midagi hoogsalt tegema; rassima, rahmeldama tööd sai jurada seal `metsas ja `vaeva näha Han; Elab ku jurab (elab hästi) Trv || `tihlid juravad naa kasuda Var
5. viskama, pilduma jurab kividega paigulist Khk
Vrd jorama
jurama2 jurama järama Sa jurad seda (leiba) `terve `päeva IisR
jurrama `jurrama Kuu Jür pikkamisi liikuma; jamama; mürama Poiss `jurrab tanuval `mennä; `Kaua sa tie pääl `metled `oige `jurrada, kui `kiiremine edesi ei tule Kuu; Jurrata võib mitut `muodi: mürad paĺju, tied `naĺja, `sõimad Jür
jõhrama `jõhra|ma, jõhrataʔ Räp, -me Pst ümber hulkuma, aina paremat otsima mõni elajas `jõhrab ütte lugu Pst; saa ess tollõst poisist külh `opjat, `muutku jõhrass `ümbre õnnõgi Räp
jõrama jõra|ma, -da hv Hää, Juu Koe Trm Kod Lai M(-me, -de) Puh Kan/da-inf -daʔ/; pr (ta) jõrra Plv, jerra, eŕrä Se; `jõrra|ma, jõrra|ta Lai Kam Rõu/-da/; -me, -te San; jõrra|ma Nõo Võn, ipf (ta) jõrraśs Urv
1. nurisema, mitte rahul olema, torisema; riidlema; lorama millaski ei kuule tämä suuss üvä sõna, ilmass `ilma mugu jõrab ja `riidleb Kod; alb peremis jõrab; mõnel mehel ei kõlvand söök, siis `jõrrab `pialegi Lai; mis sa iki miu seĺlän jõrad Trv; mis sa `jõrrat – lorit ja võlsit!; ei taha `käskü `täitä, `jõrrap mugu `vasta Kam; mis sa tan jõrat, nakaʔ paremb `rõivile `pandma Kan; kavvas‿sa jerrat joʔ, jätä jo `maahha Se
2. jõrisema lähän jälle [käsi] kivi jõrama Trm; täl tulõ [langetõbi] pääle, ni satass `maahha, nakass `peslemä ja suust vattu aja `vällä, ilotohe jerra Se a. nutma, töinama, virisema kui laits ei ole oma `tahtmist saanu, ikep vai `jõrrap, siss emä tõrelass: „jätä oma `jõrramisele `järgi, kavva sa iks `jõrrat siin!“ Kam; lat́s muidö kui jõrasi ike `terve `üüke läbi, es lasõʔ imäl magada egäʔ tõistõl Kan b. vinguma siad kah, kui söögi aeg iĺjemast jääb, siis `jõrravad Lai; tsia joba `jõrrava – tulep süvvä `anda Kam c. mürama, käratsema, lärmitsema lapsed, mes te jõrata, kui vagasess etä õle Kod; pulmalised jõrasid üü läbi KJn
Vrd jörama
3. (aplalt) sööma, järama jõrab piäle nagu koer końdi kallal; läksin suurt `saama, jämedäd jõrama, ei saand pikkä peenikestki KJn Vrd jõrima
jõrramajõrama
jõurama `jõura|ma IisR Trm Ksi Krk(-me) Võn(-mma) Ote Vas Räp, da-inf jõurata Kse HJn JMd Kod(jõõrata) Lai KJn Trv T(jõorata), jõura|da Rõu, -dõ Urv; `jöurama Pöi Rei, jöurata Khk, `jöura|ta Iis, -da Mus
1. valju või hirmsat häält tegema, (suure häälega) nutma; möirgama, mörisema (pullist); vinguma (seast) sönnid lähvad jöurates `metsa; poisid `jöuravad laulda tänakus; `jöurab paigulist peresid `kautu `juua täis Khk; juba suur poesike, aga `jõuramiss ei jätä vi̬i̬l maha; siga `jõurab, tahab süädä; koer `jõurab; mes sa nüid nõnna `jõurad ja `müiräd (tuulest, rajust) Kod; purjus inime ikki `jõurab KJn; ei tiiä, mis tol `poisksel viga piäss olema, et `jõurap sääl? Kam; mi‿sa `jõurat (nutad) Vas || halvustavalt rääkima, sõimlemaKod
2. möllama, mürgeldama; hullama, vallatlema sii näd `jöurasid ja `kambri puhas pahupidi `keertsid Mus
Vrd jaurama, jourama, jõõrama
jõõrama `jõõra|ma, jõõra|ta Pöi Tor Hää Krk/-me, -te/, `jõ̭õ̭rama, jõõrada Rõu; `jõõrama Tõs Pil SJn M(-me) Ote San/-/; `jöörama Hi, da-inf `jöörada Mus, jöörata Rei
1. kisama, lärmitsema joonud mihed `jööravad Khk || mürgeldama Äi see säoti vaim ooli aust äga äbist, mutkut jõõrab äga edetsi Pöi || nutma Ka‿gu˽pańd `jõõrama Rõu
2. hulkuma, kolama; ehal käima Mihel pole muistust muudkut jöörab ringi Emm; poisid `jõõravad külä `mü̬ü̬dä `lõhkvad `aknumi Tõs; läksid `jõõrama möda küla Pil; ommen pühäpäiv, siss sa mu (muudkui) `jõõrat õnnõ San
3. tuigerdama; lengerdama lae liŋŋerdab [kui] ep osa otse `roori pidada. `jöörab `kaksiti Khk; Ketid panta ristati ahtrist välja, siis laev äi saa tuulese ilmaga külgipidi jöörama akata [silla ääres] Emm; `joonud inimesed `jööravad Phl Vrd jöörima
4. a. hullama (poistest-tüdrukutest) aga kes nee olid, kes `Möldri `talgus `jöörasid Mus; si̬i̬ om vallatu, si̬i̬ `jõ̭õ̭rass. tüdruku `ütlese poisile, mi‿sa `jõ̭õ̭rat, sa rahu ei anna mulle Hel; mis sa `jõ̭õ̭rat mu tütärde sällän San b. hoorama vana jõõr `jõõras ööd läbi Tor; `jõõras pääl, ütege sääl, tõisege tääl, sii om kül üits kihelkonna kuńt Krk
Vrd jõurama
järama1 jära|ma, -da Hää Lai Hls Hel, järä|mä, -dä Kod T, da-inf järräʔ V([ta] järra Se, [ta] järä, d́ära Lei)
1. närima, purema ise järä apu `silku, munad vedä `linna Kod; luu`końti järämä; ernit järämä Võn; obene järä riśtk`ainu nigu prauht ja prauht Kam; hiireʔ omma kõ̭iḱ `rõiva välläʔ järänü; tima ei `tahtav õi puid nakada järämä (ei taha treialiks õppida) Har; üt́skõrd järiväʔ `meh́tseʔ puuri pilu suurõst, lasivaʔ imä `väĺlä Räp || hammustama järät suure puńn suutävve [õuna], siss peräst nätsität peenikesess Nõo; hambaid ~ hammast järama hambaid kiristama; fig viha kandma lammass järä `ambit Ote; `Pi̬i̬tre tükke mi Mehkaga `taplõmma, ma tõi Mehka välläʔ, `Pi̬i̬tre jäi sinna `hambõid järämä Har; tsiga mõ̭nikõrd järä `hambet kui nakass är `lõpma Räp; (suurt saama ja) jämedat järama (ahnitsemisest) mine nüt suurd `saama ja jämmet järämä, `kaotat käest `sellegi, mes sul om Ran; Ah ta läts suurt saama ja jämmet järämä, nüüd jäi kõgõst ilma Võn; Lätt suurt süümä ja jämmed järämä Krl || Suurõ˽sööväʔ, jämme˽järäväʔ, piḱä˽kaala˽`ni̬i̬ldväʔ Rõu Vrd jurama2, jõrama
2. fig vähehaaval pidevalt valutama mul `naksi enne `süäme alh nii järämä, `mõt́li et jäät `haigõss Har; süä `väega häĺk, nigu järä, nigu valutass Räp
3. fig näägutama Lienil ei õllud elo, vana Miina järäs tämädä Kod; Sa järad üht sõna, nagu koer konti järab Hel; järra ja näŕrä jovva‿i kullõlda tu̬u̬d järinat ja närinät Se
järama2 järama Jäm Khk a. valjusti riidlema, käsutama `ühte `jooni järab perega Khk b. vastu kajama kui sa väga kisad `vaikse ilmaga, siis mets jääb taa järama; keik kuhad järasid kää Khk Vrd jarama, kärama
jäurama `jäurama Lih Jür, da-inf jäurata Vll/part jäuratud, da-inf `jäurada/ Pöi Mär Kos Koe jaurama poisid külavahel `jäuramas Pöi; `jäurab `piale nagu ullu`meelne Mär; küll ta võib jäurata Kos; `juomise `peaga `jäuras `ringi Jür; `jäurasid teised meil kõikse üö Koe
jäärama `jäära|ma Pöi, `jεεra- Phl liiderdama On see siis kellegi mehe aru, omal naine kodu, sa `jäärad küla kauda Pöi Vrd jaarama, jäärima
jörama jörama Mus Kaa Krj Käi Rei JMd Kad lobisema poisid jähid tüdrugatega jörama `jälle Mus; jörab `peele oma ammedist Krj || mürama mis sa jörad Käi || jonni ajama küll ta võib aga jörada, ei jäta ega jäta järele Kad Vrd jorama, jõrama
jürama1 jürama Jäm Emm Rei Mär Kse Aud Nis, jürädä Mar a. mürama; trallitama Kut `pulmi `pεεti, siis jürati mitu `pεεva Jäm; Naki (koer) tahab jürädä, lähäb teisele `selgä Mar; mis sa mud́u siin jürad, ää jüra `ühti Nis b. virisema mes sa sεεl jürad Emm c. müristama `traktoristid paegal jüravad, kui pikem päe oo Aud Vrd jurama1
jürama2jürämä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur