jänesjäne|sKuuJõhIisRspor, uS, L(jene|sNoa) K(-ssPltKJn) KodHlsKrk, -ssLügMuhIM(-śsHel) T(jäńe|ss) V(-śs), jäni|sR(-ssLügJõh; jänü|sVai), jäne|neSa, jän(n)e|n, d́än(n)e|n, d́ene|nLei, g -seSLHaLäJäPltPilKrkV(-siSe), -sseRIdhvKhk, MuhsporLä, TõsHääRapSimITaPõPltKJnMTKanKrlRäpSe, -sa (-sä) SaaKõpVilHls, -ssaHääVilTrvPst, -kseR ? PöiKseHaIdAmbJMdJJnViK; (liitsõnades ka) jäne-SaLä; pl jänedLih 1.jänes (Lepus) käi juduga `siia ja `sinna, `jusku jänis `eksita `jälgiVNg; `arga nagu jänisVai; ergu unega - - magab nönda et jänene `lahtiste `silmadegaKhk; kodused jänessed oo teist `moodi [kui metsjänesed] Muh; kui jänes põegiti üle tee jooseb, sis see ei pea jälle ead tähendamaVän; jäneksed süevad uavabu kuort. vahest `talve on uava oksad kõik jänestest näritudJMd; väriseb iga aśsa ees kui jänese sabaTür; [inimene] nii elgas kui jänes, kui säde koheSim; minä isegi õlen jäneśsid ajaman käenudKod; jäness lõi `aaki tagasi; vihistab maad pidi lund nagu jäness jookseb Lai; `peĺgäb nagu argpüks jänesKrk; jäneśs istu maha, pane piip palame (hüütakse jänest nähes) Hel; ilma `kaskada, küǵel nigu jäńess; jäńest es tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; latsel `lahkine mokk nigu jäńesselRan; jäńesse`nahka müt́sNõo; sa‿lõt herävellä nigu jäness kadaje pohma alh, üt́s siĺm kinniʔ, tõnõ vallalõ; mul om sääräne elu nigu jänessel, eka kõsahust ka piät `peĺgämmäHar; jänessit um `vaĺgit ja `hahkuRõu; jäness istuss iä pääl, lavvakõnõ pää pääl = mõsu pinkRäp; sa heidüt nigu jäness, sul om jänese veri; kas jäness om `sisse lännüʔ. sina püvvät jänessit (öeld irvitades sellele, kes kala ei saanud); paĺlo `pulmõ sa `lähkoh, ku jänese käävä `ḱiuhhuh; sa olt kui tutt `kõrvoga jäneśs! (arg) Se; glupp ku `märteba d́ännenLei; ku jäneseʔ huhutasõʔ [tuleb] halv suviLut; hahk ~ hall jänes (Lepus europaeus) all jäness, sedä `üöldi kivejänekseks `ennemältKuu; `välja jänis ~ `alli jänisLüg; teine on suur on aĺljänesHag; veked allid jäneksed talvelKad; aĺl jäneśs ja kirjukass, `musta ja `alliHel; suvõl omma haha jänese `õigõ rammun; haha jänese omma su̬u̬n ja kadajusõn, `valgõ jänese omma mõtsanHar; valge j. (Lepus timidus) `metsäs on `valge jänis ehk `kõrve jänisLüg; `valge jänene o lituMus; `valge jänes nagu villad pialMih; `valge jänes, talve on ta lume`karva `valge. tema ei saa nii `kähku joosta kui si aĺl jänesVän; `valgõ jänese nahast saava `vä˛ega `valgõ kübäreʔHar; ku `valgõt jänest näit – sõ̭ss tuĺl lummõPlv || figPabeleb nagu jänes `keskmisel `julgal (kartlikult siia-sinna vaatajast) Jõh; Sinuga vaielda või jänesega võidu jooksta on ükspuha LNg; Tõsine nagu jänes kolmanda julga peal Kul; Suab enne valmis kui jänes kolm korda aevastab Plt; Nigu jänesel peräregi takah (linnainimesele talutöö) Se | Ehmatand nagu jänes titevoodis (öeld tühise asja üle ehmatanile) VNg; Just kui jänes titevoodis (sellele, kes alati haigust kaebab) Plt; Lahe ja mahe vastus nagu jänes tite vuodis (vana naise lahkusest) Vil || Akkad `kahte jänest `püüdma, ei saa `ühtegiIisR; Kahejalgne jänes heinad kohjast ära söönud (vargad käinud) Saa; Kas nägid jänest tee ääres kõndimas (küsitakse vastutulijalt, kes ei tereta) Kad; Soovin sulle sääserammu ja jänese julgust Rak; jäness on köŕdist läbi lähnud (kört on vedel) Trm; Temäle näidäti jänest (karvustati); Näe! sii joba jänessa nahan ~ Jänes kargab sell puhun joba (külmetajast) Trv; [lapsele öeld] mis jänese `li̬i̬mi sa `tõmbat nõ̭nage, ka sa maha ei või nuusadeKrk; jänestega leib segi (väriseb külmast) Se | egä tüö jänis õle et `juoksu lähäb (pole kiiret) Lüg; ega töö jäness pole, et eest ära jooksebLai | (ekskrementeerimisest) jänest `laskmaKuu; jänest `küütimaJõh; jänest küt́timaMär; Kükk jänestAmb | (arast inimesest) tegin jänest, `viskasin maha, ma oli `maantee `varjusVll; Jänesse süda sihen Tõs; Oh sa va jänesse süda Hls; Küll õli jänessenahk, `pelgäbKod; jänes põues ~ püksis Mihel oli jänes püksisEmm; Jänes poolest saadik põuen Krk; jänesekäpp ~ jänesenahk põues ~ püksis, ~ seljas ~ pihas käib `eide `selja taga jänekse nahk `pouesHlj; Ära pea jänese nahka põues Ris; Ise mees aga jänesenahk põues Tür; jänessenahk püksin, väriseb ja tudisebKod; aral on jänese nahk põuesLai; kurat, nail mihil om õks jänesenahk pihanvan ~ põuõnu; mi˽poisil oĺl ka jänese nahk püksen et noo om mul ka mineḱ [nekrutiks] Har; jänese pood ~ kool (mets, võsa) Jänese poest raudrahaga obuse-erkust ostma (võsast noaga vitsa lõikama) Hää; piab jänekse`puodi minema, jäneksepuest `tuoma urva`plaastert [lapsele] JJn; Ostasin jänekse puest (tõin metsast) Rak; Poiss läheb lepikusse jänesse kooliTrm; ku `juhtub, et `vällä lääb ja `piitsa ei ole, siis saab jänesepoest `ostaKrkVrdjaaniss 2.figa.osaline (jõuluaegses) osavusmängus, kes püüab kahe mängija poolt lahti hoitavast nöörsilmusest läbi hüpata kui need kaks `jöutsid köie aasa `kinni tömmata, siis `poodi jänene üles `parde `jalgu poolt otsastKaa; jäneśsit `püüd́mä; `hoitkõ ti silmust, ma olõ jäneśsestSe || õlgedest v rätist tehtud kuju – PhlPstb.arg inimene `vaata kus jänes, ei `julge ära `rääkidaPlt; Ole pois! Ära ole jänes! Hel; oled sa üits jäńess küllRanc.piletita reisija – Emmd.väike linapeo, mis pärast leotamist maha istutatakse lina jänessed issutatse maha. vanass `testi suured pihud, nüid tieväd `veiksed jänessedKode.vahune lainehari v lainetus meri tieb jäniksi: `lained ei olegi `suured, aga vahotavad. `arja on `valge ja `murrabVai; juba jänesed meresHää; küll on `kange tuul, meri kõik jäneksesJõeKf.(leeme) aur las jäness `vällä joosta supi seestKrkg.trääs küll ma `näitan sulle vene jänest – evoo·Ksi