[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–33. vihik (a–podina)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

jää jää S(jäe, jεε, jee) L(jäe; jea Kse, Aud) K(jeä VMr Kad SJn) I M(jäe Hls) T; ea, , ia, Muh L K I T(jeä van San) V(ijä, jeä Kra); jägä g jää Lut; jägi van Mus Muh, g jää VMr, g jäe van Hls; d́iǵä, ǵigä, id́ä, d́id́ä Lei; ill jähä, jähe VNg Vai SaLä külmunud vesi; veekogude jääkate; (hrl pl) jäätükk, -pank `kindel jää oli `Suomeni; jää akkas `triivima, ma jäin `käiva `jäässe Jõe; tuul ajab jäid, `jäädel `ninda `kiire; nuor jää, ei `kanna pääl Lüg; kuiv jää, vesi alt ära kahanend Jäm; meri oli `jääga `ühmas; `lahtist jääd töi, akab `ülgid `saama Khk; lae jähi jäide `sisse `kinni Muh; `ulkuja jεε (ajujää); Uppund jεε (kevadine porine jää) Emm; jää akkab `keima Mar; [põld] Õtsub kohe all nagu sügisene jäe Han; jää alles algas, ei kanna veel `ühti Var; Iäd `sõudma (kevadel liikuvate jäätükkide vahel paadiga püüdma); ikka Riia meres ulgub iä Khn; ku jää lähäb (~ jääd lähvad), sis on purika tõusu aeg Vän; jää aeg ( jäämineku ajal) neid `räimi `püitaks Hää; `talve murravad `eäsi, viiväd `lenna `keldretesse Juu; jägede vahel `vańnidega oli piim, et ta küĺm oli VMr; eade mineki aeg Trm; käed õlid nagu iä ( külmad); riie one kõva pidädä nagu iä; iä all, iä piäl, libe kala keskpaegan = kanga mõessatus Kod; ujuje ~ vallaline jää; olli iluse ots`pakle, lõng tulli tasane ja iluse ku jää; süä läits küĺmäss ku jää, akasi `peĺgäme Krk; jää om supan ~ sopane (pehme, pude); jää läits pulgele ~ pulgess, laḱka (lagunevast jääst) Ran; mes ta sitast kasupojass võt́t, ei saa puust `poiga, ei iäst taret Nõo; `vintske iä om sügise, `keŕge iä om keväde Kam; noore iä `aigu ommava lutsu Ote; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; iä lagonemise aig Räp; jääs külmunud, jäätunud; jäässe [minema] külmuma, jäätuma, (kinni) külmetama, jääga kattuma külm pani `veski jähä VNg; tuli külm, pani maa jää ja võttas `kartulid vaguje Lüg; meri `öürä siis kovast ku jähä lähäb; treppu on tänä jääs Vai; keha `külmas jähe (veenõu jäätas ära); `aknad olid `paksus jääs Khk; `jäidis vötab puud jähä Mus; meri jäi `jääse Vll; kui külmetab ja `jäässe läheb, sie rikub ära [rukkiorase] VMr; õvv oli `selges jääs Äks; talvel on puu jääs, `raskem lõigata Lai; luht om nii iilen jään, `õkva nigu klaas Puh; tii um iäh Vas || jäide, rahe nigu `iätuss tulep, iä satap Kam; sääne räüss oĺl et `õkva tuvimuna `suuruisi eid tuĺl `alla Vas; `iäga arʔ lüü [vilja] Se || fig Jaanipäevatse jää pääl ära külmetanu ~ liugu lasemas käinu (köhib või nohistab suveajal) Hää; Jäi jaani pääva ajal jääle (sai tüdrukupõlves lapse) Hlj Rak; Naine jaani päeva jää pääle jäänu ~ ära lagunu (naine on lapse saanud) Trv Vrd egä, iba, jäide, jäätus
jää2jaa1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur