ivaivaRhvS, LKIHlsKrkVõnKamSan; n, g ibaKulMärVig(ibä) KseVänHaLäTür; iväKodKJnVilMT; pl ivedKuu 1.tera a.viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `vällaLüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimalIisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus mohaPöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestabKul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änamSaa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikamaKei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `pealeJuu; karu kaeral on oma ivad sies kaVMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purustKad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivadSim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ivedKuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgasHlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivadLüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti iviSimb.kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivadSimc.muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivadLüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neidRis; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiivaVJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivadLai; sońn on einamaal, veike ümmargune ivaPlt 2.tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei oleSaa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääbTrm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tuleHls; terä akkass kasume, iva om sehen jobaKrk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺluNõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `välläVõn 3.teraviljasaadus a.jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬taSaa; vaja iva `anda eläjilleKod; rokk tetti kaara ivästTrv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puhaKrk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssiPuh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusiNõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kahKam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkäRõnb.jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasikHel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anmaNõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peruKJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihenTrv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivageHls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõoc.vanuhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisseKrk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putruNõo 4.toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saandIisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soandPöi; ma `võt́si natuke ivaHää; [haige] ei võta iva `röömigiSaa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om ivaHls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsaKrk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä äräHel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisseRan; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva iväRõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San 5.väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald ivaKuu; ei `andand ivagiVai; vöid pole mette iva koduKhk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks ivaKod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtudKJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahtiKod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhataLai; see (reuma) ei kannata `külma ivaPlt; `oĺli ivä äräKJn; ilust naa ivaki ei eläHls; tal ei oole aru mitte ivaki pähänKrk 6.terav ots a.oherdi või vindla teravik – VigVänsporHaJä, MMguherdi ibaVig; oherdi iba `lõikab puudNis; Oherdil oli ia õhuke ibaKei; oherdi ivavan ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ääJMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse lähebTürb.terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läindJäm; `västrä ivä ~ kisaVõn 7.`siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕsVän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase tahaKei Vrdjüvä