ite1ite g itteMuhLRisNisJuuJürTür, iteHää, `itmeMihAudKoe; n itõUrv; n, g itteVai; itesKei, g itteLäPJgTor, iteRis, `itmeKirKseMih; g `itmeTõs; pl `itmedAudHää, jettedKse; itte-Hlj 1.idu `kartuli itteVai; upel oo maailmatu suur ite tagaMuh; kardulid on nii ittesse läind, `tarvis ära murda itted; mõni üvä (iva) annab meto itestRid; vana kardulil itted olid rõdamisi. igä augo kohes oli üks itesMar; lähme kardule ittid `murdmaMär; vili akkab `juurduma, juba jetted tagaKse; Ernekuhilad oo põllal naa ää kasun, igal ernel oo ites külgesHan; [linnaseid leotati] naa et `itme otsad `vällas olidTõs; itest tuleb vaŕssRis; `seemnekarduled `leikame itete vahelt pooleksKei; kõige itetega [ei] või `anda [loomale kartuleid] Tür; Kae˽sõ̭ss sääl (riide all) `laśti sõ̭ss nii `kaugu ollaʔ [linnaseid], nigu jo itõ `vällä nakaśs ajamaUrvVrdide1 2.oga agaluugid, teise `ääres teine terav ites, okasRid