iri|pilliri-JõeVNgMuhKseTõsTorHääJuuVMrKadHelPuhKamOteHarPlv 1.piri-, viripill a.(hrl lapsest) vähä one üvi `lapsi, iri`pillisi one ikke `rohkembVNg; iripiĺl laps `lõugas päävad läbiTor; no sie mies on üks iripill, `miski põle tal miele järeleKad; odot, ma lasõ küläl ta iripilli kotti `aadaOte; vana iripiĺl alasi ikk pääleHarVrdirepillb.(põrsast) `põrstele üteldäss iripiĺl: teevä iks irr-irr-irrKam 2.nutt, virin, jorin mis sa suurt iri`pilli ti̬i̬dHää; nüüd lask iri `piĺli, ikk; ku˽tõnõ manu putuss ennedä, nii om iripiĺl vallalõHar; kui lat́s iri`pilli tege, siss taht lat́s kõo `sõiraPlv