ireireKhkMusKaa (hrl koos verbiga ajama) 1.(inimesest) a.irin, nurin See oo igavene ire (viriseja), mette mellegi asjage pole rahul; ajab ire ning toru `pεεle, oma ede ire (ümiseb omaette); Ma pea su ire kuulama, mellegiga pole [sa] rahul Khk; Sa ära aja ühtejooni seikest ire (nurise) KaaVrdiri1b.loba, lora ajab ire `peele ei lähe äraMus 2.(muudest häälitsustest) joru, jorin; pinin see (lõõtspill) laseb siit läbi, sellepärast ajab alalist ireKhk; Kui kiil akkas iret ajama, siis obu läks erguks ja elavaksMus