[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

inutu inutu Jõe HJn, g -ma Hlj Vai/-o-/ KuuK; inudu g -tuma p -dundu Kuu
1. ilge, vastik, ropp Inudu on kohe moni nuor inimine oma `suuga; Oled inudu `nindagu mädänend `raibe (halvustavalt) Kuu; inutu kuer, ei süö Hlj; sie on inotu, `ilge `pääle `vahti Vai; inutu on must ropp inimene; looma `kohta `öeldakse, kui ei soa `põhku `alla panna, oled ika va inutu HJn
2. häbitu (hrl häbistamissõnana) Mene inudu `toiste `silmä alt `korvale ja puhasta `endäst `puhtaks; Ist tuut vana inudu `ilged `haukuda `aeva vanu inimisi; Ust inudu, kas sen `suuga ka süöd; Küll on igä se moni `naiste`rahvasigi inudu, ei häbügi ole Kuu
Vrd inetu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur