inimeneinimevanHlj, JämKhkMuhMärLäEdPäKIMTLä, -|neRS(-ei-Hi) sporLKIM, TLäTMr, -|nVilHlsKrk, inimi|nesporR, KhkMusKseAmb, ine-VõnKamOteRõnSanV(-õSe), inemePuh, -|nePuhOteRõnKrl(-ni, -õ|ni), g -se (inimseSaa); ińemi|n, ine-,ineme|n g -(d)seLei (tähendusrühmade piirid pole alati selged) 1.(üldmõistena) inimene a.inimsoo esindaja; antloom Inimene `arvab, jumal `säädib `kerda; Inimene opib `surmaniKuu; `Konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu); Siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised; tämä (talleke) inimistest enäm maha‿i jäänd, inimistes (inimeste keskel) õli üless `kasvand ja õldLüg; inimine on surelikVai; ärra koer olnd εnam kut inime. `iĺla aja eest vahetand, üks (mõisnik) `andand inimese teine koera; inimesest uńt (libahunt) Jäm; looma porgandid ning inimeste (söögi)porgandidKhk; luu`painaja keib inimiste ja `loomade peel; kui kukulind ära petab, siis inimene `kuivab äraMus; Liiva `võtmise `aegu inimese luukered tulid `välja [katkukalmest] Pöi; inimene lεheb ika vanemaks, aga töbi nooremaks vöi suuremaksKäi; Inimene otsib, kus parem, kala – kus sügavamRei; koer ajab inimese `jäĺgi Kul; siis (menstruatsiooni ajal) ei tohigi kiriku `minna, inime peab puhas olemaLih; [ussist nõelatud] inimesel saab moa `sisse pandud jalgKei; inimese käsi seda `eina ei `puutund (kõik tehti masinatega) JJn; inimese pahem jalg `piämä `võtma lühemä sammuKod; [vanasti] sia sõive inimesesõnnigu äräKrk; siss om [nõiutud] pulmarahvass saanuva jälle inimestess; jah, om ollu ilman `mõndagi, mes inimesel jääb `mõistmada; inimene aevastab, obene `turnap; sü̬ü̬k piäp iki inimest `u̬u̬tma, egä inime ei piä `sü̬ü̬ki `u̬u̬tmaRan; õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä, ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi; miu `lambal om `õkva nigu inimese mi̬i̬l; ta (lammas) kuuleb inimeste eli, siss tuleb `sisse; vanast üteldi `ju̬u̬skjat `tähte et, tu̬u̬ `oĺli inimese elu vai eńg; ädä jooseb i̬i̬n inimest; inimene olna esi oma `õnne seppNõo; inemisel kah iks rahu (neerud) säĺlä sihenKam; suure põvvatüki ku inemese pääOte; Hobõnõ kumastuss nellä jala pääl; ime˽sõ̭ss ku inemine üte sõ̭naga essüssUrv; inemine um `eślik, puu `oslikRõu; puśs um inemiste vitäʔ, olõ õi˽taa eläjä`lu̬u̬mõ vitäʔ; inemine iks saa inemisega˽kokko, mägi saa ai˽`mäega˽kokko; tuĺl iks eläjille hätä ni inemiisile kah; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́s ütegaʔVas; sääl (surnuaias) videĺ ka üt́s inemese pääluu maahRäp; inemisel üldäss hińg, eläjäl om tossSe; ińemin `mõtless un d́umal t́egeLei; inemeist `peetäss sõnna pitih a hobõst uhi`lõ̭iga pitihLutb.mees; naine Kaks önnistust on maa`ilmas – kui obusel sünnib varss ja kui inimesel sureb naine ära, inimene saab uue naise vöttaKrj; tanu on inimese (abielunaise) peäs. egä tüdrukul tanu põleJuuc.inimfiguur vanast `tehti suri inimissi (hirmutisi) – vits püusKhk; tegime käbadest pisi inimesiRei 2.üksikisik; kaasinimene; töötegija voib `olla on inimesi (tühi) juttuVai; inimessi tuli nagu `pilve ja `pankaJäm; tuba üsna puhiseb inimistegaKhk; Oli neid `kohti enne kus `tehti kõik uksed `aknad `lahti kui inimene surema akkasPöi; suur töu inimeisi olle `möisasPhl; oli üks suur inimeste summMar; inimest maalt vädavad ja noot tuleb `kaldaKse; Üks inimene oo teise inimese uńtHan; Enne sõda eläs `Kihnus paõlu `rohkõm inimesiKhn; kaks inimest tulevad järelKei; sie on inimesel `kerge mis inime on õppindJür; [hunt] inimesesse `kińni ei akandAnn; kihelkonna ies pekseti inimeisiVMr; kui mets on lumega vangis, sureb paelo inimeisaTrm; `eeste õppa `vaśkad `mitme inimese, et ta kaŕjan `käimä õpib; eriläne ei seesä rahu inimesessKod; sääl (luhas) oli kigil inimisil [taludel heinamaad] Trv; inimisi olli paĺlu sääl mõtsan; egä risti man olevet ollu inimese koguKrk; oi inimesi om tuhandit `mu̬u̬du, nigu nägusit ja tegusit; egä `kiägi inime ei ole jo `raudne terve; inimene om nii must nigu üits trüpissRan; `eldet `anjat õnnistab jummal ja armastab tõene inimene (öeld andjale); temä `olli `kaenu siss inimese, kes `kartuli kuki ärä `aie; mes sa susit inimest, elä esi ja lasõ tõesel ka elädä; käib inimeste‿müdä, ega ta kedägi rahu ei piäNõo; söögivahe `oĺle mõni paaŕ `tuńne, siss saeva obese ja inemise süvväVõn; küll na om kadeda tõese inemise üleKam; põimeti viie kuvve inemisega, aga põemeti ka kate inemisegaOte; suuŕ jago `põldu oĺl vi̬i̬l inemiisil teǵemädäʔ; või˽siin um paĺlo `pu̬u̬nuisi inemiisi; Egal inemisel umma˽küüdse˽`hinde poolõRõu; nuŕato `rõivaʔ säläh nigu vana tigo kõńd inemiise piteRäp; ku mi las `paatanu üle inemižide (oleksime rääkinud inimestest); ińemidse`lü̬ü̬jä (mõrtsukas) Lei 3.täisväärtuslik isik a.täiskasvanu; terve, tööjõuline isik `poiga sai inimese `kirja, juo `lieris `käiduVNg; ma oli ka üsna inimese easJäm; ta pole veel `öige inimine – laps veel; tehasse kirgul inimiseks (leeritatakse) Khk; et ema oleks veel inimene olad, aga see on `muistusest kehvRei; kaera jahust tegid apurokka, kui ma juba inimene olinRid; tä ikke igäs kohes inimese eest `välläsMar; oma inimese `põlves ma ei ole seda (raand sõna) kuuln; kõik (lapsed) kasusid inimeseseAud; ma olin juba inime `rohkem, nad olid lapsedHMd; ega tema ei ole ka `kerged elu näind inimese päivisJJn; eks meie õllud kua nuared ja, inimesed; kui minä vi̬i̬ĺ inimene õlin ja maja pidinKod; ühessa `aastane `aeti `luhta. inimeisi ei olndKJn; kasva inimeses(se) Hls; temä om inimese arust vällän (85-aastasest inimesest) Krk; ammuss tu̬u̬ `olli, ku mia olli ka inimeneNõo; ta ei olõ inämb inemine, inemise koju `paĺlaltKrl; Katõ`kümne `aigu `peeti õks joʔ inemisessHar; tetäss inemisess (leeritatakse) Vasb.lugupeetav, korralik isik sääl `kaivikus (kaevanduses) on neid kel enämb ei õle inimise `õigustkiLüg; Mis `aia mulk, `räegi inimese `muadi aja aukIisR; nönda saab juut inimese nimePha; See muidu üks tüdruku lapakas, see pole inimene; Sai ihu korra `jälle inimese `moodi `puhtaks [saunas] Pöi; Tämä oma iest inime kuaKhn; Si̬i̬ on inimene, kellest räägitaks, ja si̬i̬ on obune, kellega sõidetaks Hää; mina pidasin teda ikke inimesestVMr; tüdrukud ja sulased olid kõiḱ inimesedKsi; sest piäs aru `saama kis aga vähä inime onKJn; ka si̬i̬ mõne inimese temp Trv; ku tal lammast ega kana ei joole, sõss ta ei joole inimeneKrk; oi küll om `albu mihi, temä ei `mõtlegi, et naene ka inime omRan; igävene labusk om, ei ole midägi inimene; `vaene es ole temä meelest inimenegi Nõo; mis i̬i̬st na tapava! inemistel piäss üks inemise süä sisen olemaVõn; no seo küll inemine ei olõʔ, se‿m ullõmb ku kurat́Urv; tu̬u̬ oĺl iks inemise `mu̬u̬du (lahkesti) `vasta `võtnu ja ravinuʔRõu 4.individuaalse omapäraga (teat iseloomuga, vaimsete või füüsiliste omadustega jm) isik Inimese `muistadus (vigurivänt) Kuu; üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, täma kobika ei jättäLüg; `Oidaja (kokkuhoidlik) inimineJõh; siis ma oli jälle suur tükk inimest, koolis`käibija juba; vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed; va kobin inime - - pole rahul kennegaJäm; ennem olga inimene `naertav kut nutetav (pigem lõbus kui kurb) Khk; Sõuke ise`sorti inimene teistega ta äi liigi; Ta on änam ikka `sõuke `mustaverd inimene koa; Ema oli taal koa `sõukse `valgeverega inimene; Kellel aruksed `ambad on, see on tark inimene; Noorelt oli nii suur kena `valge laari `näuga inimenePöi; oli seda`moodu (rase) inimeneEmm; näljased inimeised Käi; [öeld] et oh sa raibe inimeseks. see `neoke paha inime; kuib (vähese rinnapiimaga või ilma) inimene; `pehme inimene, järel`andja; raho (rahulik) inimene; üks pool totakast inimestMar; mis sa `siukse tuhmi (mõistmatu) inimesega teedMär; irmus varas inimeneVar; siis oli raaviaĺlisi sii igast poolt koos, ikke aritud inimesi jaAud; si̬i̬ on üks tüssägas inime, jala sääred ku matsagad allSaa; ta on üks targa vaimuga inimeneKei; vanal kuul `süńdind inime on õnnelikRak; kui on niesuke püśs inimest, oh kuda ta siss käristabSim; sai `armsast inimesestTrm; ega `mõistlik inime ei käi alati `simmanilÄks; `kangest ää inimen `oĺliVil; no see on üks kahmakas inimest (suur) Pst; `siante obese`sorti (kergesti sünnitav) inimene; `sakste verege segät inimisi o küllKrk; sügisene päiv om nigu lühike inimene, säälsa·man om ku̬u̬n, pää ja perse kõik; `uḿne (sõnaaher) inimene; nüid om ka kidsidit inimesi ja om `eldit inimesi Ran; viina`võtja inimene; kittä inimene ta‿i ole, ta tükib `ki̬i̬li `kanma; sa‿let ikki täis (täie mõistusega) inimene; om ikki ää lõbeda `lõugega inimene küllPuh; aga ma‿lli siss `täitsä jõvvuline inimene; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega; esi om kõrd inimest (tubli), aga ei mõesta `endäle mi̬i̬st valida; kullane (väga hea) inimene; näkkev (normaalse nägemisega) inimene; miu minijäss om `väega terävä sõnaga inime; om ike imelige küll inimesi ilman; ta‿s ole tü̬ü̬ ega oole inimeNõo; mis sa `kuulmada (kurdi) inemisega pahandat ilma `aiguOte; ma võti nooreld naese, ja sai `õige inemiste seḱkäRõn; oi˽ta‿m tuhandõrummaĺ inemineSan; ta‿m vana heeba inemine; voolass (kärmas, virk) inemineUrv; tark koolitut inemene jo mõist ja tiidKrl; sai siss kuŕul inemiisil tiidä˽tu̬u̬ asiRõu; ku‿t́ä no põnnuʔ inemine olnuʔ, jumala terveh inemineVas; Lahke hannaga inemine (tütarlaps) Räp; häbendelejä inemineSe; usulene (usklik) inimeneLut 5.teat vanuses või teat ajastusse kuuluv isik täis`kasvand inimineLüg; keskiga ~ kesk`ealine inime; vana pole ega noor ka pole, kahevaheline inimeJäm; nüid uude inimestel oo; teene oli vanalane inimeneMuh; vanamed inimeisi peab `austamaKäi; vanad inimest veel `ütleśt rabandusTõs; `eńtsed inimest; noorepoole inimene; kes jo viie`kümne sees oo, see oo vanapoole inimeneAud; No muidugi, kus `nüitse aja inimesed änamHää; vanuduse poole (vanem) inime Kos; parandas `suapid vanule inimesileKod; minu `aegne inime, ega ta vanem ei olePil; vanemal inimestel oĺli [suririided] `ammugi `vaĺmis `tehtud; paelu `nu̬u̬ri inimeisiKJn; pääld viie`kümne siss om elänu inimeneHel; kae kos tat́tnõna, vai tükib suureinimeste jutu seḱkäRan; mõlemba olliva `iälise inimesePuh; nu̬u̬r inimene sedävisi `lõugab ja `vannu inimesi susibNõo; vanaaja inemise `ti̬i̬dsevä, konass ladem tuleb `väĺlä `aadaOte; vanal inemisel `oigap kõ̭ik ihu `säĺlänRõn; ka kui no vanna inemeist vi̬i̬l avvustõdõssKrl; timä om jo elähhänüʔ inemineVas; mino vanodaidsi inemiisi om [siin] Räp; `Paikina `nuori inemiži `pierräLei 6.teat ühiskondliku staatusega, tegevusalaga, päritoluga, soolise kuuluvusega, tuntusega jne isik `Jällä uus inimine tuli `juure (lapse sünnist) Lüg; ise `joude inimine aga süöb paliVai; `leerimata inime; `leeris olnd inimeJäm; elamise inimene (jõukas); läks `sönna vanaks inimiseks (vanema naisterahvana koduseid talitusi tegema); körvaline inimene (tallu kuuluv sugulane või võõras) Khk; ma pole merepüiu inimene olndMus; teretamise `juures tehakse änamale inimesele pisike kummardus kaVll; Kellel karused käed on, see pidi rikas inimene olema; Tüdrukune inimene (mitte abielunaine); Isasid inimesi es ole täna `kerkus kuigid pailu mettePöi; palju‿s emane inimene jõvab `tõsta; saksa inimesed `ostvad `leibaMih; ma selle aja elomaja inimene (majaomanik) olndMar; põle `kuśkilt prii inimest võtta suve `aegus kodu `oidjaksMär; `lahti (maata) inimesed köisid `õĺga ja `villu viinutamasKse; minu isa oli `lahtine inimene, mõesa moonakas oliMih; luteruse usu inimesi oo sii vähä; me oleme `õige`usklikud inimesedTõs; `teenija (tööl käiv) inimenePJg; `enne inimesed kuńsitegijad `soatsivad `aigusi `luomadelle ja inimesteleKad; vallalised inimesed, poosid ja tüdrikud; muil inimeisil vili `vaĺmisKod; alama inimeste kõrtsis saksa kammert põlndVil; kõrulise inimese olli sannan ja sulass taren; ni̬i̬ om `täämpä mat́use inimese (matuselised) Krk; võhine võõrass inimene; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aastaleeväRan; mia `küśse sedä`viisi et, mes inimese te oletePuh; peremi̬i̬s inimene, si̬i̬ piäb iks vara üless tulema; ku `vaene inimene `pernasess saab, siss om ku kaśs marunNõo; `tutva inemineKam; nüid ei ole mitte midägi sul saada, olet paĺlass inemineRõn; `tüt́riku inemise `tapsõ ärʔUrv; kes sääl vanan inemesen (sünnitusel abiks) oĺlKrl; üt́sik (mitteabielus) inemineHar; `Rõugohe um riḱkiid inemiisi kah matõt; olõ ei˽ma˽`pernanõ, ma‿lõ üt́s `vi̬i̬rmäne inemineRõu; taa olõ õiʔ `huupiinemine, taa om ka aśa˛aijai (asjaajaja); tiiuline (teada) inemine, a mitte nimme `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; sääl (mõisas) oĺl külät siist `lännüisi inemiisiVas; tuu talo inemineRäp; talomaja ineminõ, rikka talo ineminõSe; pü˛ät (leeritatud) ińeminLei; ilma pält tulnuʔ inemine, `määne timä umLut 7.hrl plsuurema kollektiivi liige a.rahvas, rahvahulk tama läks inimisi `ulka: oli puol `lolliVai; mia mäletä neli-viis `põlvõ inimesi siit egä talustKhn; sii inimesed on paelud kalamehedHää; siin käib jo `ühte lugu inimeisiKuuK; si̬i̬ (küla) on ike siia pärast asutud kuda `jälle kost neid kogunud inimeisiÄks; kiḱk ma˛i·lma inimeseHel; hii sa, kohe om [kutsikas] lännüʔ inemiisi sekkä; timä (koer) om harinu˽tan tii veeren inemiisigaHar; läḱi är inemiiste manoSe || (sisekohakäänetes) rahva seas või sekka no lähämme siis `maale - - et ehk me siis `saamme inimestesse ige kuhugi Kuu; õli akkand inimisi tappama, `ninda‿t ei `tõhtind enämb inimisis magadaLüg; Mene jua `ninda abeme, et ei `julge enamb inimiste `mennaJõh; `katsuge `aeksasti inimestesse ~ inimeste `ulka `minnaAnn; küll oli `kerge tunne, kui `jälle inimestesse `piasesinVMr; [metsavend] ei tõhi kohegi `väĺjä `tulla inimeisiKod; tõne olli kasunu inemisinRõn; ma˽ka‿ks hinnäst kobahuta, ma˽`tihka ai˽mud́o inemiisih ollaʔRõub.oma pere või rahva liige minä õlen oma maja inimine; kui on `võerast `rahvusest siis ei õle oma maa inimineLüg; inimesed kõik kottu ääMuh; meie maja inimesed läksid `metsa marjuleKos; [koer] mutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagiVMr; tämäl one seetse `vaimu inimeisiKod; oma inimese puha Krk; meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole [kui tatarlastel] Ran; kotu piab ikki inimest olema, kui tõese nurmen omPuh; niipaĺlu ku talun inemisi `oĺleKam; [koer] kiä hoit inemiisi, sõ̭ss tu̬u̬ ku˽kotust är˽läht sõ̭ss `undass; kat́skümmend inemist oĺl laua man üle päivilisteVasc.teat paikkonna elanik lapi maa inimesed (laplased); kuralased, Kuramaa ~ Lät́imaa inimesed; rannarahvas ning ranna äärtsed inimesed; Kihelkonna inimestel olid kiudud kuuedJäm; `Kopli inimeste `seltsis oli üks noorem tüdruk kaKhk; üsna `püsti Tagavere inimeneJaa; rootsi inimesed (noarootslased) LNg; Kasari poolt inimesed käisid siit maja`palkisi vedamasKul; `Jaabre küla inimestPJg; minu isa ema olid `Ohtu inimesiKei; Vadi küla inimesi `üütasse vadikesedIisK; vürsti valla inime ole mia; `Taĺnamaa inimeseHel; ma‿le maesamaa inimene, mia `peĺgä vettNõo; Saarõmaa inemise om õks tõsõ (teistmoodi) Har 8.(retoorilistes hüüatustes või pöördumises) a.(imestavalt, etteheitvalt) mis inimene peaks nii paĺju rügamaKhk; oh sa inimese mõru. [sellele] kes jurab ja `taplebMuh; Inime `ahju ei `vaata ja lükkab `siivre `kińni – ullu asiHää; Mis inime sina küll oled!SJn; oi `jummal sedä inimest küll!; oi kuradi inimest küll, selle viinanäĺläga tapab vai tõese äräNõo; mõni inemine nüit nii räbälin käip!Kam; ime et inemine nii juu!Krlb.(palve, soov) ole üvä inimene `kannada vähä `aiga VNg; ole siä nii üvä inimine, et `anna `miule raha `velgaVai; Ole kena inimene, tulePöi; ole üks ea inimene ja anna `mooleMar; ole ia inime ja tule `mulle appi siga `tapma Kos; ole ää inimen, mine käi sääl äräKrk; Ole onte inimene ja ti̬i̬ mes sul kästässNõo Vrdihmine, imene2, inimäne