[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

inetu inetu hv RId S, L(ii- Khn) KPõ Lai Pil, inneto Rid Kul(-u), g -ma; n, g inetu Vai hv S, Mar/-o/ Kse hv ViK, I VlPõ(iiń- KJn) M(ii- Krk) T(iń- Ran; -õ- San) Krl, inedu Krl Har/-õ-/; innetu Muh Ris Nis(ińn-)
1. välimuselt ilutu, ebameeldiv obone one inetu ja sittane VNg; inetu `näuga inimene Jäm; inetumad maead Vig; kissi inetumad tüdrukud `vaatab Amb; ossa inetu luom küll, ise üle piakaela sitane (inimesest) Kad; obune ja lehm ka, kui inetumad, końdid väĺlas, karvad `tortis Sim; õli tuline inetu riie; nudi kana o inetu; inetid kua `võetse [naiseks] Kod; sõŕmkinnast jämeda lõngast `saagi teha, on nagu inetu Lai; [surnud vanake] olli nii inetus ja armetus jäänu Hls; vana inetu mesterahvass Nõo; `väege inõtu plaanigõ˽tüd́rik San
2. (moraalselt) kohatu, ebasünnis; häbitu vana inetu aja `tühja loru VNg; tämä on `niiske roppo ja inetu inimine Vai; Loĺl inetu tegu, inimene rikub teise kaju vee ää Pöi; ilus nägu, inetu tegu VJg; `ühte `puhku oled sa `torssus, se jo inetu Pal; ta‿m õks `väega inõdu tegu, ku˽sa `tõisiga alasi `taplõt Har Vrd imetu
3. paha, piinlik see oli üsna inetu vaadata Ris; täl oo inetu `sü̬ü̬mä `tulla; minul oli nõnna äbi ja inetu Kod
4. halb, vastik; ebasoodus liha ehk leib, kui one ummussen, inetu lehk juuren; suu õli inetu (mõru); unnad saed kõege inetuma kõha `piäle [järve laskmisel]; pihutäis uaval (ebaühtlaselt) külvetud, inetu `külvmine Kod; saana juures olema inetu vesi olnd, ei kõlvanud `süia Pal; inetu ilmaga ei aea ia peremees `koeragi `väĺlä; sügise `õhta on see kõige inetum, kui ta pime ja porine on Lai; tuvikse om ilusa linnu, aga inetu laul Ran
Vrd inutu
5. (intensiteedisõnana) väga, tohutult innetu suur Ris

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur