inetuinetuhvRIdS, L(ii-Khn) KPõLaiPil, innetoRidKul(-u), g -ma; n, g inetuVaihvS, Mar/-o/ KsehvJäViK, IVlPõ(iiń-KJn) M(ii-Krk) T(iń-Ran; -õ-San) Krl, ineduKrlHar/-õ-/; innetuMuhRisNis(ińn-) 1.välimuselt ilutu, ebameeldiv obone one inetu ja sittaneVNg; inetu `näuga inimene Jäm; inetumad maeadVig; kissi inetumad tüdrukud `vaatabAmb; ossa inetu luom küll, ise üle piakaela sitane (inimesest) Kad; obune ja lehm ka, kui inetumad, końdid väĺlas, karvad `tortisSim; õli tuline inetu riie; nudi kana o inetu; inetid kua `võetse [naiseks] Kod; sõŕmkinnast jämeda lõngast `saagi teha, on nagu inetuLai; [surnud vanake] olli nii inetus ja armetus jäänuHls; vana inetu mesterahvassNõo; `väege inõtu plaanigõ˽tüd́rikSan 2.(moraalselt) kohatu, ebasünnis; häbitu vana inetu aja `tühja loruVNg; tämä on `niiske roppo ja inetu inimineVai; Loĺl inetu tegu, inimene rikub teise kaju vee ääPöi; ilus nägu, inetu teguVJg; `ühte `puhku oled sa `torssus, se jo inetuPal; ta‿m õks `väega inõdu tegu, ku˽sa `tõisiga alasi `taplõtHarVrdimetu 3.paha, piinlik see oli üsna inetu vaadataRis; täl oo inetu `sü̬ü̬mä `tulla; minul oli nõnna äbi ja inetu Kod 4.halb, vastik; ebasoodus liha ehk leib, kui one ummussen, inetu lehk juuren; suu õli inetu (mõru); unnad saed kõege inetuma kõha `piäle [järve laskmisel]; pihutäis uaval (ebaühtlaselt) külvetud, inetu `külvmineKod; saana juures olema inetu vesi olnd, ei kõlvanud `süiaPal; inetu ilmaga ei aea ia peremees `koeragi `väĺlä; sügise `õhta on see kõige inetum, kui ta pime ja porine onLai; tuvikse om ilusa linnu, aga inetu laulRan Vrdinutu 5.(intensiteedisõnana) väga, tohutult innetu suurRis