imehtämäimehtäm(m)äPlvVasRäpSe 1.imestama ma imehti `väega˽tu̬u̬d, et‿tä nii tegiPlvVrdimetama2 2.(imestamisega) kaetama ar imeht́ latsõ – tuĺl `tarrõ üteĺ : `võ̭igu illoś lat́s, kagu vagusahe istuss, ni lat́s naaśs `ikma; [loom] inäbä lätt tagasi kui edesi, jääss kui vähäbäst, är om imehtetSe