[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

imal1 imal g -a S(h- Phl; -as Rei; g -e Khk Phl) (-ä- Mar Vig) PJg Ris Kei hv KJn SJn Trv Hls
1. mage; lääge, magusavõitu Vii sigadel üks rakutäis imalid õuni ede Kaa; Imal õmpuu (õunasort); [soolakala] Ligus imalamaks Pöi; leib o imalaks jään, põle apuks läin; piim o kilgastan, põle apu ega imal koa mette Muh; Imala supil pole `öiged magu Emm; [kasvanud teradest] jahud on imalad Kul; magusapu leib oo imal; kardules läind naa imalas. küĺm oo neid natuke pigiständ Vig; kasond viĺlast saavad imalad [leivad] Lih; perenaine küsis: tõid sa imalaid koa. `värskid kala küsis Ris; imal sü̬ü̬ḱ ike ää ei ole Hls Vrd imar, imel
2. fig nõuetele mittevastav, lipitsev, rumal jm on sure imala olemisega [inimene] Khk; Sihuke imal (saamatu) inimene, pika liigutamisega Mus; Veib sind `seikse imala `näuga `vahtida et üsna ajab südame sandiks Kaa; Ajas päris imalad juttu Pha; Tänane tükk (näidend) oli küll üks imal värk Emm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur