imal1imal g -aS(h-Phl; -asRei; g -eKhkPhl) Lä(-ä-MarVig) PJgRisKeihvKJnSJnTrvHls 1.mage; lääge, magusavõitu Vii sigadel üks rakutäis imalid õuni edeKaa; Imal õmpuu (õunasort); [soolakala] Ligus imalamaks Pöi; leib o imalaks jään, põle apuks läin; piim o kilgastan, põle apu ega imal koa metteMuh; Imala supil pole `öiged maguEmm; [kasvanud teradest] jahud on imaladKul; magusapu leib oo imal; kardules läind naa imalas. küĺm oo neid natuke pigiständVig; kasond viĺlast saavad imalad [leivad] Lih; perenaine küsis: tõid sa imalaid koa. `värskid kala küsisRis; imal sü̬ü̬ḱ ike ää ei oleHlsVrdimar, imel 2.fignõuetele mittevastav, lipitsev, rumal jm on sure imala olemisega [inimene] Khk; Sihuke imal (saamatu) inimene, pika liigutamisegaMus; Veib sind `seikse imala `näuga `vahtida et üsna ajab südame sandiksKaa; Ajas päris imalad juttuPha; Tänane tükk (näidend) oli küll üks imal värkEmm