ilu1iluüld (ilo; jiloLut; eloKäiMar; eluMih; jõluKhn ) (S alal uuem) 1.väline ilu a.kaunidus, kenadus ajab `tühjä ilu tagaKuu; `looduse iluEmm; Kedrab ooletumast `sirge kaelaga, ei `vaata lõnga ilu ja `iadustHan; paks küli oo põllo ilo, arb küli salbe iloMih; ta on nii kahvatan ja ilma ilutaRis; sügise kui mets lehest läind, nõnna on ka kõik ilu kadundAmb; võta vihuss `jõudu, põllult punaje, eenamult ilurhvl; mes pagana ilo täl (kleidiriidel) oo. rattad siden, triibud kuaKod; [vallasema] oma au ja ilu kõik maha visanudKsi; ei joole majal nägu ega `mu̬u̬du ega iluKrk; Laits om tare ilu, põrss om muru iluNõo; abe olevat mehe au, tat́t latse iluKodT; poisiʔ õ̭ks kaesõʔ illu ja varandust; tütär om maja ilu, nani om maja lukkKrl; kaśsikäpäʔ oma `valgõʔ ja roosaʔ. koŕatass niisa·ma ilo perästRäp; olõ õi ilolõgi illośs; hapõń mehe ilo, a titt om mihe tigoSeVrdiludusb.fig(välise ilu tühisusest) ega ilu pada `panna – ilus ilm küll, aga pada ei saa midagi (pole kala) Jõe; Ilu ei `panna padaje, kena `kaula kattelasse; `Naise ilu ja `kuera sitt, kasu neist ole `kummastki; `Siidi ja `sammedi ilu kerd tule paa alt ärä `kustutab (üheaegselt ei saa ilusaid riideid ja head toitu) Kuu; ei ilu `panda padaje ei `kaunista kattelieVNg; Ei ilu pada `panda, `iadus `panda padaLüg; Ilu pialt ei keedeta leentHan; Ega ilu pane mehele, vaid mõnu paneb mehelePJg; aga ilu ei panna patta ega `valgust `vaagna pääleSaa; ilu ei `panda `ümber, kena nägu katelasseJMd; ega ilu padaje süńni `pannaVMr; ilo ei `panta padaje, nägo kaĺliss kattelasseKod; ilu‿i panna padajase, käte `valget `vaagenaseTrv; Ilu ei panda padaje, kaunist ei keedete kateldenPst; õga illu patta panda ei˽saaʔKrl; iluga ei ehitädä maia, punaga ei keedä `putruHar; Iloga keedä‿i hernit, kauniga kapstitVas; puńaga keedä‿iʔ `putru, iloga `kapstitLut 2.kaunistus miks supp ea‿i ole, kui ilut (koort) peal onHlj; jaani pääva `aeges `toodi oho`mõeka ja `pandi lae `alla iluseVar; naśtel olid müt́sid - - pits oli müt́si `ääres, see oli iluksAnn; kulõjanõ rõivaśs - - olõ õi illo (värvi) pääl. pääväga palass ka ar, lätt ilo `maahhaSeVrdiludus 3.lõbu(stus) a.rõõm, lust; lõbu(tsemine) `teemme aga `ohtale iluda, `päeval `mennessa menudarhvlHlj; Siis on `iired ilul, kui `kassi pole kodusLüg; onts se ilupärane `sönna `minna (minekust halva ilma või teega) Khk; pulmass oo kõik ilud jo. rõõmu ja lusti asjadMuh; Tule öhto meile, ole iluks (seltsiks) mool siiss vehe ubam olleKäi; Piĺl pika ilu järel, nutt suure naeru järelHan; enne laalatst olli naesel paelu ilusi, pärast kadusid puhaHää; ta tahab ilu pidada, alati on `rõõmusPal; pulma ilu tegemä (tantsima) KJn; kas te (vallatlevad lapsed) `jääte rahu, piĺl tule pikä ilu `pääle; nüid om na `õige lustil ja ilulTrv; sügise`pu̬u̬le kala tuleb ilule `vällä `samle pääle (luhale mängima); noorembat lätsivä õdagu ilule, `väĺlä `ulkmaRan; Piĺl tulõ piḱä ilu pääleʔ, kusi `kangõ naaru pääleʔ; [lapulised] mi˽lät́si tu tandsu ilu perästUrv; ikk tulõ ilu pääle, piĺl piḱä naaru pääleKrl; timä (koer) iloga˽`karglõss, `täämbä ka karõĺ ilo peräst; ti̬i̬˽tü̬ü̬d tü̬ü̬`aigu, piä illo ilo`aigu; `Pu̬u̬ĺbä õdagult ja˽pühäbä tuĺli˽poisiʔ illu pidämäRõu; parõmb vana vaŕoh ku noorõ ilohPlv; [vanainimesel] üt́s jalg ilo poolõ, tõõnõ surma poolõVas; kae no läävä latsõʔ nii ilolõ, illo pidäväʔRäp; vanast oĺliki hähäʔ suurõʔ iloʔ; sa olt ku muśtinõ ilo, `hullat pääle (tõreldakse lastega); vot om üts ilo inemine kõ̭iḱ täl lätt käest, tańds nii laulSe; ilomiiśs um tuu keä tege illo (mängib orelit) kerikun; jilovidämine (mardisanditamine) Lutb.endisaegne laulumäng `taĺsipühi `kańti õga õdagu kokko illa pidämä; ilma pillilda tet́ti `sääntsit illa, `peeti kõgõsugumatsõʔ iloʔ; (jõulust kolmekuningani mängitavad laulumängud) `haukil `tańdsmisõ ilo, hobõsõ `ot́smisõ ilo, `nakri `vargusõ ilo, `mõŕsa koolõtamisõ ilo, rida `kaksõmisõ ilo; lät́si iloʔ iä`mulku, vi̬i̬ `riśtmisõni `peeti `taĺsipühi illaSe; idruśk. nuorõ˽`kargasõʔ, vanaʔ illo vidäväʔLut