[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

ilge `ilge R VMr Kad VJg Trm; ilge g `ilge Iis; `ilge- Sim
1. halb; (välimuselt) inetu, vastik Ku `kuivald neh `seisu [hülgerasv], `lähte `ilgeks `kollaseks; `toine kerd oli `taevas `ilge, nii `paksud `pilved Kuu; aga `esteks tuli ikke `ilged takkud, kui `suurest luist sai `lüia; `ilge ja `raaduskane `kassi VNg; `ilge tie, obone väsib `vällä; `Ilge `naine, pisikesed `silmad, suur suu, nenä jämeda `õtsaga Lüg; neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia; kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama Jõh; suu ilane pias, sie on `ilge VMr Vrd ilgiaine
2. (iseloomult või moraalselt) halb, kohatu sidä (vana murdekeele rääkimist) `piedä kohe `ilgeks; Küll sie o nüd `ilge ku ne `lapsed `aeva `toiste inimiste judu vahele `rääkiväd Kuu; `räägib `niskesi `ilgi juttusid; `ilge mies - - akkab `tännitämmä; küll sinä õppid `ilgest (öeld kassile, kes kartmatult õlale ronib) Lüg; `ilgemmä juttu ei ole, mis siä `praigast `räägid Vai; `enne juba `ilget elu eland, nad jää rahule ka ühega (ühe mehe või naisega); küll on `kueri maailmas, ja `ilgeid inimesi Kad; ah te `ilged luamad Iis; `ilge tegu Trm Vrd ilgija
3. piinlik; häbi Muudkui omal `ilget ja äbü suud-`silmäd täüs Kuu; vadisevad ja `auguvad et `ilge on `kuulla VNg; `ilge on `rääkida kõhe sedä `asja; mul õli `ilge nähä, kuda `einad jäid `vihma kätte Lüg; Akkas vist `ilge, läks menema; tegi `ilget ja imet `tõisega Jõh; omal tuli `justku `ilge ja äbi Vai
4. (intensiteedisõnana) väga `ilge suur koer Hlj Vrd ilgu1

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00
© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur