iksiksHelTV(õks, õ̭ks); (lausefoneetiliselt) -ksSanKrlSeLut; (assimilatsioon eelneva vokaaliga) eks, uks jne Vas (tähendusrühmade piirid pole selged) 1.(hrl rõhutavalt, kinnitavalt; mõnikord leksikaalse tähenduseta) just, muidugi, teadagi; küll(ap), vist, ju jne periss jämmest `rõõvast olli tanu ja kirja `aetu, `valge iksHel; aga kõjo pirru es aa `suitsu. aeva ka iks, aga veediNõo; peremi̬i̬s õigass et, noh poisi, riht `puśkma. mehe iks `puśksevaOte; ma iks tulõ siss; ku‿ks aina˽kokku saavaʔ, om ää kahSan; ku targass tahat saiaʔ, sõ̭ss piat iks `oṕmaKan; Peenüt `leibä - - eass sõss tu̬u̬d pidi ka‿ks `mõistma tetäʔUrv; küsüt tõsõlt, tulõt va? – õks tulõ jahKrl; ta õks tulõ, ta tulõmada ei jääʔHar; `hernekama um iks eśs, uakama eśsRõu; um iks imeh küllPlv; tu̬u̬ iks om ijäline inemineRäp; õ̭ks kuna (ikka kunagi) tulõ; `kardohka õks õi taha vihmast suvvõSe; iks ei uma lat́s; iks üt́s (ükskõik) Lut 2.alati, kogu aeg; üha, muudkui ta käib ütte`viisi `siiä, ja tahab iks miu käest sedä ja toda; võldsil om iks lühikese jäĺeNõo; ennembä es kuuleki neeru, iks [öeldi] rahuKam; vesi om saanu sääl `ju̬u̬skma, siss iks kõrd-kõrralt lätt süǵävämbäss [auk, mäeküljes]; su̬u̬ om iks su̬u̬Ote; taa om nigu `mustlane painass iks ütte `painamistKan; ilma lät́sive järest iks kuumembassKrl; õks ja õks kõnõlõt tu̬u̬dsamma juttuHar; hädä sünnütäss iks hätäVas; katõ-talo pini õ̭ks om söömäldäʔSe 3.siiski, ometi raamatukoolin ma es `käigi, kirjutuss `ku̬u̬li käesi iks kaits `talve äräRan; no egass ma onde ilmatoess ei jää, mina ka‿ks koole ärä; nüid om nu̬u̬ kooluva ja mia elä iksNõo; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsassKan; ma is tiiä `u̬u̬taʔ, taa tuĺl õksHar; nu mi‿sa õ̭ks ti̬i̬tRõu; mine‿eks, tulgu‿uksVas; illoss ilm, päiv paist, a iks külmRäp Vrdikka