iivendama1iivendamaJõeKKoeKadUrv/-võ-/, -õndõmmõKrl; `iivendam(m)a, -äm(m)äR(h-Kuu; -ämaJõh) 1.iiveldama, pööritama Igäkerd ku `pussiga ma `soidan, hakkab `hiivendämä `söämestKuu; `iivendas südäme alt, tahaks nattuke `soolast `saadaHlj; `ninda nälg oli, et `aiva siest `iivendi; küll minu südant ~ süda `iivendab siesVNg; mul akkas sies iivendamaKad; süä iivõndõss, anna soolastUrvVrdiimendama, äävendama 2.tuikama, valutama `Suuremad valu˛uod on jo läbi aga vahetevahel viel `iivendäbKuu; `iivendab südame alt valutadaVNg; siest `iivendäb, vähä `aavali `aigetab; Küll vahel südänt `iivendas (tundis südamevalu) Lüg; ammas iivendabJõeK; iivendab nõnna siest - - kui `kuśkilt valutab natukeKad 3.korisema, kirisema koht `iivendäb [näljast] Kuu; `Tõinekõrd akkab kõht `iivendäma, tieb pikka pient äältJõh; Tia mis kõhul viga kippub `iivendamaIisR