iha1ihaHljMärTorHääKosNõo; ihäRanSanhv(kange) himu, sisemine sund on inimisel ka iha seda `saadaHlj; Inimesel on ka oma ihad, nägu patuihad ja mis kellegil onHää; ihan ja õnneninnukalt, ihust ja hingest nakass teǵemä ihän ja õnnen, aga `varsti `oĺli perse piḱkäRan; tõene loodap ihan ja õnnen mehele saada, aga ei saaNõoVrdihk