igäväneigävä|nePlvRäpSe/iǵ-/ Lut/ji-/, g -seKuuKod; igäväi|ne g -seVai 1. igavesti kestev, püsiv nied `asjad on igäväisedVai; asi oo nõnna kõva et, igäväne kõhe; ni̬i̬d vanausu `siädused, kestäväd põlvess põlveni vaśt, ja igäväse ajaniKod || pärast surma jätkuv igäväne eloKod; är lät́s jigäväiste `jello (suri) Lut 2. (intensiteedisõnana) päris, täiesti, väga; hiigla-, tohutu kui siis merepuold tuul on, siis tegeb igäväsed [jää] `krunnidKuu; inimene teeb ise enele igäväse õnnetuse; igäväne ärä `koltunud apu köŕtKod; aga sõ̭ss tulnuʔ üts igäväne suuŕ must härgPlv; mis‿sä videlet, igäväne loogõruśsRäp 3. (hüüatustes; sõim) oh sa igäväne aig nüüd vastKuu; iǵäväne tõbrass ~ t́sigaSe Vrdigavene