iga2 n, g igahvRSa, MuhHiLKI, igäR(igeKuu) RidMarVigJuuPalsporVlPõ, HelOteSanUrvKrl, iǵäSanUrvKrl; psg ikkaKam; igä-hvPst; ind-pron 1.aüks mitme omataolise hulgast, ükskõik milline vanemad olite igä üöd äraJõe; oma siad `pieti igess taluss, ige `aesta `jouluks tabeti siga; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, ei saa `arvagi ilus `oldud; igäss peress oma viis, igäss taluss oma tabaKuu; Igas peres ise leib, igas talus ise taar; `rohkemb neli`kümmend samu igä tahu (igast küljest) `niitasin mahaLüg; `Atsalama laat, iga `enne `jõuluid õliJõh; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka; igä `uomiko `katsosivad ja imestäsivädVai; `keidi `törva `müimas igas `kantisMus; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; iga `aegu (igal ajal) Muh; igasse `kohta nüüd send `tarbis ooMar; kaks `sülda igad `kańtiMär; sii `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astudaMih; Isi vana metsavahi obune, aga igat `kändu kardab (öeld sellele, kes ei tule toime jõukohase tegevusega) Hää; iga pühadeks sai teha tegu peen`leibaHMd; iga perest `ańti rahaKei; see on se iga`oastane võeras, iga `oasta käib meilJuu; igap̀ä just `peksta saiAnn; kisub igast asjast `riiduVJg; igal ajal võib `saadaIis; ega igad naised ei kaasitandkiKsi; temä muud ametit es taha kui igä sügise noore jää aal vi̬i̬ all `sõitaHel; laits oṕp ~ opip ikka sõnnaKam; kahrutandsutaja käünü igän talun; tolm om jo jälle ull, `tüḱmä iḱkä `paikaSan; vana `vu̬u̬stri om, ulguss igä öieUrv; kis süvvä˽taht, tu̬u̬ saa iǵäst paigast kätte; kat́s `pańgi iǵäpäivi `ki̬i̬ti `kartoldKrl; igal(e) pool(e), igalt pooltVaiNoaMärsporK, Pal, igasse pooleJämKaaTorPlt, igas pooleKseAudAmb, igas poolVNgVaiMuhsporL, ÄksKJn, igas pooltKuuVNgMuhLih, igas poolesJämKärKaa(poolis), igast poolestKaa ~ poolistPöikõikjal(e); kõikjalt igas puold ei saand `vankriga kätte [heinu] Kuu; mul oli igaspuol `kuolis, igaspuol paha `ollaVNg; edevä `poiga, tämä igäle `puole toppi kuhu `tarvis ei oleVai; [putukad] lodivad igas `poolesKär; aga `vaata igal `poole, aga - - ära `vaata ta `silmaNoa; tahab igas`poole ronidaKse; kahmakas vanainime oo tugev jõuab `minna igasse `pooleTor; tema `kuhjab raha igalt poolt; teda sai igale `pooleKos; oled ikka va edev igass `puole sa joksedAmb; igass pool on oma kuńtsÄks; eks nüid püilitä igäl pu̬u̬lKJnVrdigane3 2.aüks mitme erineva hulgast, mitmesugune iga puude `ulgas `juhtub olema näsusi ehk näsulisiJõe; siis sai neist (männikäbadest) igä igäd `muotisi `paatisi `vestetüdKuu; no ku tuli pue`värvid, minu ajal on old igat `seltsi `värvi küll; oli igat `karva neid (lehmi) VNg; eks tema küttis iga puudega oma tua `ahju ikkaRis; ega sie lina iga muas ei kasva; ma siis karistasin iga`muodi tedaJJn; kõik kohad olid täis iga `seĺtsi `lõnga; lammas iga `eina ei süeVMr; igät `sorti; igät `mu̬u̬du `tuĺli ette [heina kuivatamist] Kõp 3.sigaüks; kõik isä jagas liha igale kätteLüg; nõiutab enne kebade loomad ää kui `väĺla saadab: annab igale vitsaga patsu `persseMär; `Räimedest ikka keedetakse [suppi]. Tast süńnib igat tehaKei; `vaesed `istusid siis kiriku sees - - igal oli oma isteJuu; sääl (külakõrtsis) `oĺli igat, `oĺli õlut, `viina ja `veiniVil; igäl om igatsuss kodu `järgi; saada tedä kohe taht, igage [iga tööga] saa ta valmissHel; tel oĺl üit́s kõ̭ik, kes poiss oĺl enne, tiä oĺl iǵäle sõbõŕSan; mul om suuŕ kaśt, neli jakku. ikkä lätt neli vakka `sisse [jahu, tangu vm] Har Vrdega2