idu3iduJämKaaMuh, g iduLügJõhIisRKhk(g iu) 1. kirme, õhuke kiht; väike kogus, raas püsut jahu idu on sii pεεl; mis paksu koore all on pisine idu, see `üitasse ihukooreksKhk; põle seal rasva idu peal ega; sel põle mitte meele idu (väikese aruga inimesest) Muh 2. hõre(daks kulunud), (heidele) kulunud `Ilbud `õige idust mend; vana `riide `aukusi juo täis ja idul puha nagu `varrastega `puisetudLüg; `riide on idule mend; `Ninda idust kulund, et `torka `sõrmega auk `sisse [riidele] Jõh; Nied `püksid on ka vanad idud jubaIisR; suka kand on üsna idu juba; riie iuks kulundKhkVrdidukaine, idukene2, idulane, hidunane, idune