[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

igelik igeli|k g -ku igerik Mõni on juba `lapsest piast igelik, ei `jäksa ega `oska ta kedagist teha; Mina igelikku tööd ei saĺli; Nii pisike ja vilets ohra oras. On ikka igelik teine Jür
ihulik a < ihu1
1. kehaline; lihalik ihulikku ädä voib `toine avita aga `eŋŋe ädä ei voi VNg; sellel on neid ihulikkusid `tahtmissi nii pailu Khk; mis neist ihulikkudest vigadest võib `oolida Juu; saab kõik oma ihulikud taŕvidused täidetud Iis; ihulik armastuss ja vaemulik armastuss Hel; ihuliguʔ hädäʔ Rõu
2. surelik; maine, ajalik ihulikud inimesed elavad maa pääl Hää; ihulik elu Koe; egä sa vaim et õle. ike iholik inimene õled Kod
3. päris-, lihaneV ta mu ihulik veli, miʔ olõmi üte esä ja üte imä latsõʔ Har; iholik esä Plv; eholik sõsaŕ; ainuss iholik uma veli; eholiku ~ `arma ~ `ainu umadse (lihased sugulased) Se Vrd ihuline
4. Ihulik (inimene, kellel paistab riiete alt ihu) Kuu; uma iholik (isiklik) hopõn Se
ilmlik a < ilm2
1. mitteusklik, -vaimulik `ilmlik `surnuajapüha VNg; mo eest pole `ilmligud asjad (tants, peod jne) `ükskid kena mette‿nd Khk; `ilmlik raamat Pha; Ilmlik matas aa nüütsel ajal üsna moodis Emm; üks `elmlik inimene, põle `paptii·stlane egä `nõuke asi Mar; mõni `ilmlik lugemese `tuńdis kõrvast `ütleb, et nüid akkab üks nutulugu `peale Juu; laalavad `ilmlikka `laala Kod; ärä aia seast `ilmlikut juttu ja lori Krk; mia ole openu `ommi `lat́si iks jumala poole, na‿i ole `ilmlikuss `lännu Rõn
2. maine, maapealne kõik `ilmlikud rohod one jumal luanud Kod; Taa `ilmligu `kohtu sa sait külʔ rahaga är `osta Urv; ku taa `ilmlik elu õks joonõn om, siss om süä rahu Har
Vrd ilmalik
3. avalik asi tulli `ilmliguss Puh
4. (rõhutavalt) ilmatu a. (koos substantiiviga) tohutu, (väga) suur kos si̬i̬ `ilmlik nisuviin mis `viiti kokku Trv; tolle `ilmligu su̬u̬ sehen om liiva kondikõnõ Ote; tast om `ilmlik maa jalagõ minnäʔ Krl; timäl nu̬u̬ `ilmliku `rõiva `ümbre (väga paksult riides) Har; `ilmligu `uarma˽teie pääl Vas b. (intensiteedisõnana) väga nu kaara aki `oĺliva `ilmligu suure minu siĺmist Kam; `ilmligu˽suurõ˽kraaviʔ Urv; tu oĺl `ilmlik kaĺliss Har; `ilmliku ilosaʔ; sis sõidi nimä `ilmlik `suurdõ `mõtsa Se
imalik a < imal1 – imaldunud lebal oo imalik maik sees Kse; ei sedä imälikku `leibä taha `ükski Juu
imelik1 imeli|k g -ku u Jõh, spor eP(-e|k; pl -kod LNg; emele|k Rid) eL, -kku Lüg, -gu Kuu Rei(-e|k) Trv TLä San; n imelikku VNg; komp p imelikkumba Kuu
1. iseäralik, võõrastav, veider ei `oldki muud imelikkumba ku `kardina puu oli `toisest `otsast `langend [maha] Kuu; `poiga tegi `aspli siis `üöldi: oo seda imelikku üvä `asja VNg; Imelik, kuda nied ajad `lähväd Jõh; lehm on imelik – nüid imedab teise vassigud Khk; Ta on ikka püsut imelik (mõistusest puudulik) koa; See on egapidi imelik, ajad `terved, obust pole Pöi; Ihu lεheb imelikuks (tekib sugutung) Emm; `vaatasin mes imelekku `moodi tä läks Mar; mere poolt tuleb imelik õhk `vasta Tõs; vanaste naiste särgid olid imelikud, piht oli linane ja alt takune Ris; vanasti olid ikka imelikud aśjad küll `kangesti. nüid änam nihukseid imelikku `aśju ei ole Hag; `vaata imelikku (veidrikku), mis tema ei tie Iis; neid sõnu om õige imelikit mis sääl (kaasituslauludes) ütelti; `liiga imelik ind Krk; ta `oĺli nigu pääst seǵäne, ai imeligu juttu Ran; om ike imelige küll inimesi ilman; imelik küll, vahel om nii vagane, ja siss tulep toŕm Nõo; papa om `säände imelik Ote; no haŕkadõŕ om, imelik kaiaʔ külh Vas Vrd imelikkune, immelgas
2. erakordne, ainulaadne üt́s imelik mälu, igäl ei ole sedä mälu; siss taheti minu käest `laule kah. ma olli imelik laulumi̬i̬ss Hel
3. (intensiteedisõnana) a. (koos substantiiviga) ilmatu, tohutu Ku˽ma˽`tüt́rik oĺli, siss `viidi `pulma imeliku˽sõiraʔ; [ta] Vedi `mõisahe imeliku˽palgiʔ Har b. (koos adjektiiviga) väga, eriti nüid oo jo imelik `kerge si̬i̬ eenätego Kod; temä om iki imelik `peĺglik; imelikuss suuress lääp si̬i̬ tuli Krk; nemä (mesilased) om imeligud targad loomad Ran; imelik suurõʔ, nigu `üśkä võtta oĺli (terve sületäis( Se
Vrd imeline
imelik2 imeli|k g -ku Kad, -kku VNg; -imeli|k pl -gud Kuu
1. iminõges (Lamium) imelik (nogelaine); `lapsed imevad imelikku `oiesi VNg Vrd imenõges
2. härgheinKad
isalik a < isa1 sie one üvä isaligu `mielega VNg; `andis isalikku öpedust Khk; ta on väga isaliku ja oolitseja loomuga Mär; isäliku armastusega Juu; on isaliku `nõuga abist Iis; isälik arm KJn Vrd esälik
isulik a < isu1 nüid om na ärä paneten, ei oole nõnda isuliku Krk; piibu pääle isulik Krl Vrd isuline
iuklik `iuklik = iukline iugu lõnga sehen, `iuklik lõng Krk
iälik `iäli|k p -kku Se; ijäli|k g -ku Vas
1. teat eas olev, vanune kua `iälik om? taa om mu `iälik Se
2. eakas tuu um ijälik, ei `kõlbaʔ Vas
Vrd ealine, igalikku

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur