Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
esänd esänd g -ä Pst Hls T(g -e San)
V(
eś- Se;
esäńd Har; [
j]
esand g -a Lei)
1. härra(smees) a. ühiskondlikut positsioonilt mõisniku ja talupoja vahepealne meesisik; peenem, saksikum meesisik esändä `erne, `opmanni oa ja `neitsi läädsä [kuked-kanad] seiva äräde Pst;
esänd `oĺli mõni suuremb ja rikkamb talu peremi̬i̬s, ja `käster - - esänd `oĺli ärräst `väiksemb. ja suuremba riigi ametnigu olliva kah esändä Ran;
`sakslaisi kutsuti esändiss;
inimese olliva vanast nii rumala, et korjassiva esändäle (härrasmehest palvevennale) raha Nõo;
Esändä kõtt i̬i̬h, tokk käeh, uhkõ rõiva säläh Räp;
suurõʔ naaʔ omma imändäʔ ja eśändäʔ;
kohto `miihi `peetä‿i esändäst Se;
las tu esand küsüga mis tuu meist taht Lei b. mõisahärra sour esand (suurmaaomanik) Lei;
esändäʔ, gu˽`tahtsõ [vahetas inimesi] är pini päle kaʔ esänd esändäga;
jo kavvõst oĺl kübäräkene maah, ku näḱk esändät;
timä lätt torosilõ esändäle tegemä tüüd Lut c. (mitmesugustes ütlustes) istuss kui esänd, sõit kui saks, tallatass kui vanna `koera = vokk Kam;
esänd jummal Lei;
esändäl sada kaskat säläh = `kapsta pää Lut2. peremees, käskija siga om esänd küll, temäl piab ajald sü̬ü̬k valmiss olema Nõo;
Saara `kutsõ kah Aabrahami esändäss Har;
kõtt d́äss esändäst Lei Vrd isand
isand isand g -a R eP(g ?-i Tõs);
isänd g -ä Kuu Lüg Vai Khn Juu Kod KJn,
-ńd g -ndi Trv,
-ńt g -nti Krk; pl isändad Mar KJn1. härra(smees) a. ühiskondlikult positsioonilt mõisniku ja talupoja vahepealne meesisik; peenem, saksikum meesisik `Käisin isanda (metsaülema) käest küsimas `karja piletit Hlj;
Jõi `linna`kaivust vett (käis ükskord linnas) tahi ka isändä`muodu `õlla Lüg;
`Vahtisin, et tia kie sie isand tuleb. Kübär pias ja ikke kõhe isand mis isand Jõh;
üsna `nälgas aga tööd ei teind mitte, ta pigem `kerjas, ta oli ju isand Jäm;
koolmester ning `köster nee olid ka isandad Khk;
suuremade isandadel raha käe Rid;
Seuksed isanda pu̬u̬lt otsast inimeste lapsed on nägu eĺlikult kasunud;
Must isand ~ musta isanda kiha (viisakam öelda kui kurat) Hää;
sihukeseks isändäks läind `linnas voorimeheks olles Juu;
`mõisa alamad ametmehed õlid isändäd;
ärräd ei õlegi `uhked aga ni̬i̬d isändäd;
isänd ja emänd käeväd `puari. ärrä ja provva one puar `vaksa `kõrgemad Kod;
mis `siande `ausamp meśterahvas olli si̬i̬ õigati isäńt;
`veski pääl olli isäńt ja emäńt Krk b. fig Tasa, isand, lammas kuseb (öeld sõimajale või räuskajale) Hää;
Aga nad (puukausid) põlnd kah suuremad isändad (midagi väärt), sitad `oĺlid puhastada KJn;
ei ole sii kuub sul suurem isäńd Trv Vrd esänd,
isandamees,
isandik2. peremees, käskija sääsed akkavad üsna isandaks menema (kipuvad kallale); kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks Khk;
Kõik `tahtvad isandad `olla, äi tea kes selle töö ää teeb Pöi;
luik `marssis `peale kui isand kohe Noa;
nüid akatasse sii (kolhoosis) rukit `peksma, siss ma küssi sii isandate käest `põhku Vig;
egä lu̬u̬m tunneb õma isändäd Kod Vrd esänd3. kuningas (kaardimängus) Khn4. paise Mul on `kaindla all üks suur isand;
Lase ma `piigistan `lõhki sene isanda. `Neie isanditega on ull, nad on valusad Jõh