hirskama`irska|ma, irsataHää(-da) SaaTrmKodKsisporM(-e) T(-õ San); `irskamma, irsataʔVõn; `(h)irskam(m)aV(`irskamõKrl), `hirssam(m)aPlvRäp, da-inf (h)irsataʔ, -daʔ 1.hullama, vallatlema; käratsema, kilatsema; (naeru) lõkerdama ulgani ku̬u̬s `irskavad nõnda ku tua lae võtavad `seĺgaHää; näväd õlid nõnna `vaesed `riide pu̬u̬lt, muku üks `irskamineKod; mis te (suured tüdrukud) `irskadi, `võtke voḱk ja kedräkeHel; mes sä `irskat nii paĺlu, jätä joh oma `irskamisele; sa mugu `irskat enne `ümbre, sa midägi ei taha tetäKam; lat́s taht iks välän `tõisiga hirsataʔKan; poisiʔ ja `tüt́riguʔ `irskasõʔ taĺli päälKrl; täl nii mi̬i̬l hää, nii hirsaśs (kargles) kui; `arke˽hirsakõ˽tah midägi, kae˽piĺl tulõ pikä ilo `päälePlv; mis te taah `hirssateʔ, ei püsüväʔ paaǵahRäpVrdirkama, irtsama, irtskama, hõrskama 2.valjusti häälitsema (loomadest) Isegi armastus veel täkku pidada, mis ästi irskasTrm; kui luamad juaksevad, teeväd jäält. `irskavad, kui näil one suur rõõmKod