[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hirs irs Lüg Sa Muh L Trm Kod spor T, Urv, iŕs Pha Kod MMg Trv Ran V(h-; hiŕž, -š Kra), irss hv Var Aud PJg, iŕss SaLä, g irre, g `irre Lüg, iŕre MMg; ers g erre Hi(h- Phl) Mar(eŕs); jõrs, jõŕs g jõrrõ Khn; irss- Jäm, h- Kuu; iŕss- Hls
1. mitmesuguse otstarbega latt, teivas a. igasugune latt, ritv mulk kus irred käivad, iŕss on `sirge puu lat́t, mulk pannakse `kinni irdega Mus; Teine pośt oli mulgul teiss lappes - - irred ees et loomad läbi äi saand Pöi; vanast `paargus keededi, herred `olled `püsti Phl; lääb `eŕsa `tooma. eŕs, pannakse einde `alla, kui ärjapead o aunaks; suur pikk eŕs `pandi obose kaela `külgi Mar; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad ja puu irred kua Lih; [suve]köök oli `enne irredest `tehtud; ja siis `pańdi irred `piale [linaleole] Aud; nii nõrk iä oĺl, et muud́o es saa˽`kõńdi, ku `irtõ pääl Võn; hirreʔ ommava `väikese, peenikese Räp b. (jätkatud) ritv talvenooda veoköie otsas – Trm Kod Trv Ran Võn Se õtsakute sidutud `irtega `aetasse võrgud `eatuse `alla; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; lasiss aad irre ijä `alla. irs vedäb `nu̬u̬ta perän - - `suismess tuleb irred `väĺjä võtta; iŕs o nelikümmet sammu pitk, neli viis lat́ti õtsakuta Kod; võrgu jaoss `tulli iŕs `siśse `aada. iŕs `olli [umbes] kolmtõi·stkümmend `süĺdä [pikk], jakati kolmest vai nelläst kuuse latist; kui järve `pääle sõedime, `panti iŕs `ri̬i̬ `taade [jooksma] Ran; tõõsõ kläd́sä otsa man tõõnõ hiŕs Se c. kanaõrs [kana]tool `olle `voodi all. uks `olle ees ja ers `olle sees Phl; rehal (rehealuses) oo erre peal kanad Mar
2. (aial) a. püstandaia lõhutud roigas – Lüg S L irsist aid on `jooksudega Jäm; kurendiaid `tehti kihtukile, kaks teivast köruti, irred vahel; kurendiaid, `irssi aketi üksteisele `pεεle panema. iga irre vahele `pandi kaks `vitsa Mus; Ersi luhuda Emm; soe`selga aid on ilma sidumata `tehtud, herred `viltu Phl; latid o ümmargused, irred o katti Kse; irtest saab püśtaed, latidest rõhtaed Var; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; jõrrõbu rahn Khn; Irred lõhuti ka lahedatest `puudest; [aed] lõhutu irredest - - nõnda pu̬u̬l`viltu `pantu Hää b. aialatt `pεεlmised irred [püstandaial]; kolme irrega aid, ikka lat́taid Khk; poolkurendid oli `söuke [aed], et all oli kurendiaid ja peel olid pitkad irred `piuti Mus; lastasaid o `laiadest irredest Muh; püstand aeal ja rõhtaeal oo mõlemal irred Kse; rõht aa irred oo pikuti `pandud Var
3. jäme(dam) ümarpuit Ku˽taheti medägi˽`kaaluʔ, kas `kandu vai medätaht, siss `üĺti: võta˽hirrõjämmüne, tu̬u̬d jouat `nõstaʔ. Hirrõjämmüne oĺl `umbõss nigu paŕs Har; hirreʔ umma˽peenüʔ, paĺk um jämme. kehv maja oĺl hiŕsist tettü; Agu˽`korgõbass jo˽lät́s [sein] sõ̭ss vöörütedi paĺgi˽`hiŕsi pite üless Rõu a. pars tare parred `üeldi kua vanass irred Kod; tarõn tallu pääl ommaʔ parrõʔ vai hirreʔ Har b. koormapuu elejepuu edemält õli alate iŕs; ei tiä `meske minu irs on Kod; iŕs õli vanast. iŕre tagumine õts on pulgaga MMg c. palk – V Ka‿kost tulõ tulinõ kurat́ irreʔ iin, parrõʔ perän Urv; aida tõra irreʔ Krl; ennevanast `üĺti `palkõ hiŕsiss; mi˽poisi `lät́si `hiŕsi raguma; `põhtjal ja `kõlksõl ja aganikul iks hirreʔ (uksealune palk) alh Har; ku paĺgi ar˽koorit, sõ̭ss üldäss hirrest; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite; ku̬u̬kaložõ hiŕs (müürlatt); pisõmõ˽`ju̬u̬skva `hiŕsi pite, `hu̬u̬nõ hirt pite `alla; mine˽sa hiĺlokõit́si hirt piteh (pori ajal tänaval( Se; hüörigu kõtuga ka kui hirs (rammusast loomast) Lut; hiŕž pant `saina Kra || (kassi nurrumisest) `iŕsi, `paŕsi nõgõsõ `vaŕsi Krl; Hirsi harsi, nõgõsõ varsi, tatriku putru, taari perrä Rõu