hirmutuirmutuPöi; hirmutuKanHar, -du, -duʔUrvHar; ermutu Emm 1.hirmus, kohutav, õudne Va ermutu loom (südametunnistuseta inimesest) Emm; Ma ei `julgu˽püme˛üsi läbi mõtsa minnäʔ, mul om hirmudu; nüüd om kõ̭kõ hirmutup aig; nuil om minnu jo hirmudu, ega ma nii nurjaduʔ ei olõʔHar 2.(intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult aga irmutu pailu on merd ära `kuivandPöi; oĺl üt́s hirmutu suuŕ elläi olnuʔKan; mul om külh neid `hirmsa hirmudu; kae nu˽lät́si˽hirmudu madalaltHarVrdhirmus