[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

hirmutis irmutis Jõe/`i-/ Sa(-d- SaLä) Muh spor L Ha, Amb VJg Plt KJn, e- Rei Mar/-o-/ Kul Kos, g -e; irmute|s Jõe/`i-/ Mär Vig Hää spor Ha(-o-) , Ksi spor VlPõ Puh/-ss/, g -se, g -tse Vig Hää Juu KJn SJn; jõrmutõs g Khn (hrl liitsõnades)
1. hirmutaja; hirmuäratav või vastik olend, peletis äkist sedine irmutis kallal Jäm; nää mihand sa oled – kut teiste irmudis [näruste riietega] Khk; silmä `tahma täis nao suur ermotis (inimesest) Mar; vits oo laste irmutis Tõs; [vihmaga] kana on nõnda kui tolgents - - seante irmutis kohe Saa; mina põle näind nisukest irmutest (kodukäijat) JõeK; ärä `määrnud ennäst nagu va irmutes; Ni̬i̬d autud põle muud kui obuste irmutised KJn; näi `väĺlä kui mõni irmutes Puh
2. (hrl inimesekujuline) peletusvahend `erne pöllale pannasse irmudissi kui linnud söövad [herneid] Khk; vilja irmutis Pha; kohutised ja irmutised [lindude peletamiseks] Tõs; irmutised pannase siss `väĺla kui nisud kasvavad Tor; tegi maai·lma sured irmutesed senna [huntidele] Hag; nisu ermutis ermutab `varblasi; loojuksed ei karda ermutist Kos; pańnin irmutse, vana kuue või särgi SJn
3. hirmutamine lapsele irmudiseks o pendid Khk; [hernehirmutis] `Löödi erneste `sisse `püsti, `lindude irmutiseks Pöi; [kolumats] oli mud́u üks irmutese sõna Kul; sie sinu tühi irmutes, ega ma seda karda Koe
Vrd hirmutus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur