hirmulineirmuli|neSaLäKaaHää/-e-/, g -se; hirmulineSe 1.hirmus, hirmuäratav nee (sõjad) on küll nii irmulised olnd sii etAns; on äga pailu irmulissi `loomiKhkVrdirmulik 2.kartlik miu õde on küĺma verega, ei ole irmuleneHää; mineʔ ummõht aho pält `maaha, mi‿sa nii hirmuline oltSe Vrdirmulik 3.(kogust või intensiivsust märkivalt) a.(koos substantiiviga) suur, tugev Irmuline toŕm `murdas ühe `aasta sii mütu puud maha; Seike asi (hobuse surm) annab paergus tiitsel küliajal irmulise obaduseKaab.(intensiteedisõnana) (üli)väga, tohutult nee on tükkis teist`moodi loomad. irmulised suuredJäm; vana oli ju nii irmuline jämme meesAns; Niid oo emastel seiksed irmulised körged kiŋŋakorgid allKaa 4.(hüüatuses) annab `anguga, sa irmulineMus